Kõikse aeg elame lumelaagri ootuse tähe all. Vaikselt otsid talveasju välja, loed suuski üle, vahetad suusakeppidel rulliotsad lumeotsade vastu. Ja taas kord on vaja kümne päevaga kõik kuu aja asjad ette ja taha ära korraldada.
Pühapäeva hommik algas 7:21 dopingukontrolli külaskäiguga;) Eks ta on puhtalt enda viga, tunniajane “testing slot” ongi mul reeglina varahommikutel, sest siis ma olen kindla peale ikka kodus, mitte juba teel Otepääle või Tartusse. Aga üldiselt läks kiirelt. Seejärel käisime hommikul väiksel rattaotsal… Õigemini Priidule kujunes väikseks otsaks, sest juba enne Puhjat jäi ta tühja kummiga teele – üks sõber tuli talle järgi – minul aga tuli oma 3 tundi täis. Vahepeal oli vastik vastutuul, mida tavaliselt Priit minu eest murrab;) Õhtul käisin veel Nupus zumba trennis ka ning kuigi omast arust olen ma päris osav suusatüdruk, siis seal selgus, et tegelikult olen ma üsna paras kordikas. Jalgade sammud, hea küll, nendega saan veel hakkama, aga no puusad ja käed…
Nüüd on olnud paar hingetõmbepäeva, esmaspäeva peamiseks meelelahutuseks jäi vereproov, Priidul ka hambaarst. Sellel aastal siis sedapidi, tavaliselt on minul sinna märgatavalt rohkem asja. Teisipäeval olime lausa Elvas paiksed, ainult korra väike treening. Täna käisime Otepääl ja Põlvas, esimeses kohas trennis ja teises Priidu värskelt lakitud kabal järgi. Homme on aga taas oodata elavnemist: päeva keskne tõmbenumber on koormustest, Priit käib vahepeal veel Tallinnas ära, minul on Tartus ühte ja teise kohta, ühe ja teise inimese juurde asja.
Tegelikult on lood hoopis nii, et igal aastal umbes sellel ajal on hirmus võistlushooaja ootus peal. Suvi läbi on trenni tehtud, lumi on varsti maas, tahaks juba proovida, kui tõhus siis treenimine seekord olnud on! Aga ei midagi, ikka tuleb veel rahuldada treenimise ja omaette/vahel võistlemisega. Kuigi seekord on lootust, et lumelaagrikontrolka peetakse rootslastega koos, sinna on kõigest kolm nädalat, aga ikkagi pole see päris “see”. “See” algab täpselt kuue nädala pärast… Samal ajal tundub see aeg kuidagi hirmutavalt lähedal, näiteks suuskade peal seistes pole märtsis saati lasknud. Häda nende puhkenädalatega, kui trenni nii vähe teha, siis on liiga palju aega igasugu rumalaid mõtted mõtelda;)