Mis ma ütlesin, et talv on käes? Neljapäevaõhtune Tallinn võttis meid vastu hirmsa tuule(lennuk vibas maandumisel kõvasti), mittekäivituva auto ja kohatiste lumehelvestega. Reede möödus Tallinnas sebides, sadas praktiliselt kõike, õhtul Elva poole sõites oli Kesk-Eestis konkreetselt lumi maas!
Et lennuk läks Münchenist alles õhtul, siis viimasel päeval mängisime Ramsaus veel turisti. Ning et gondli jaoks olid meil hooajapiletid, käisime ilusa ilma puhul veel korra üleval, sealses “jääpalees” – muidu jääbki käimata, mis siis, et sada korda oled sissekäigust mööda traavinud. Kondasime pisut ka mujal ringi, ronisime natuke ühte mäge, võtsime päikest ning vaatasime all suusatavaid sipelgaid. Mõnus…
Järgneval nädalal teeme loodetavasti viimased selle aasta musta maa treeningud – järgmisel esmaspäeval sõidame Olosele, ja seal on juba puhas suusahooaeg. Ning kui sealt novembri keskel tagasi tuleme, siis pidavat Otepääl juba kunstlumerada maas olema. Aga ma just treeningpäevikust vaatasin, ma olen korduvalt novembri lõpus rulle sõitnud;) Aga suveasjad võib ilmselt rahumeeli juba kapisügavustesse lükata ning villased sokid ja paksud kindad koukida.
Järgneva nädala plaan on harjumuspärane – kõvasti sebimist, vahele ka treeninguid. Suurematest sündmustest väärivad mainimist koormustest ja Priidu hambaarst, väiksemaid veel peoga lisaks.