30.11.2010 – Östersund 2010

Ajaveeb

30.11.2010 – Östersund 2010

Reis läks ootamatult libedalt (seekord ülekantud tähenduses). Villased sokid kulusid muidugi marjaks ära, aga põhimõtteliselt olime 8 tunniga Östersundis, majutuskohta jõudmisega läks erinevate sekelduste tõttu veel 2 tundi. Üldiselt on siin tore, ilm on soojem ja homme on võistlused:D

 
Teiselt poolt äratab see koht ka just mitte kõige meeldivamaid mälestusi, võiks öelda lausa valusaid… Linna sisse sõites vaatasid, et näe, siis uksest viidi mind haiglasse sisse ja siit tulin välja… Raja äärde oli seekord kiirabi juba valmis toodud… Aga kui tegutsemiseks läheb, siis ma enam sellele ei mõtle. Üldsegi.
 
MK-sarja algus on ikka tore. Näed vanu tuttavaid nägusid ja mõningaid uus – nagu vanasti esimesel septembril. Materjalikontrollis iga-aastased osavusnumbrid joonlaua, teibi, kääride ning markeriga. Treenerite ja määrdemeeste vangerdused. Uued võistlusdressid (Prantsusmaa ja Šveits on kõige võõramad). Vahva!
 
Homme läheme siis rajale. Number 67, võistlejaid on selgelt vähe, alla 100 (kvoote tõmmati kõigil tiimidel väiksemaks). Lihtne ei saa olema, siinne rada on üsna salakaval. Ühtegi metsikut “seina” pole, aga vahepeal päris pikalt lihtsalt kerib rada tasapisi ülesmäge. Tööd on vaja siin kõvasti teha, laskumisedki on enamasti kurvilised. Ning viimase aja komme on kõiki tõuse vaikselt järsemaks ja pikemaks ehitada, siin on 3 tõusu lisanuki saanud. Enda vorm on selline keskmine, eesmärk on aktiivselt ja teravalt sõita, mitte jääda hanguma nagu Beitos juhtus.
Laskmisel võib raskusi valmistada üsna terava varjuga kunstvalgus ja kuna me alles eile saabusime, siis pole saanudki veel õhtustes tingimustes lasta (täna oli õhtul meeste treening). Aga tegelikult pole vahet, tuleb lihtsalt oma harjunud töö ära teha.
Ilm on siin ka märksa meeldivam kui Beitos. Mõned külmakraadid vähem, tuult ei ole, õhuniiskus nõksa kõrgem – lumi on kohe libedam ning sõrmed ei taha ka iga seisaku peale ära jäätuda. Soe muidugi ei ole, aga edasiminek ikkagi.
Põhiteema on siin aga loomulikult hoopis vesi. “Vett ei joo, jala ei käi”, “keedetud vesi, keetmata vesi” (Nukitsamehe ainetel), “parem hea kuivatus kui kehv pesu” – vali ainult sobiv ütlus. Juua julgeb peamiselt pudelivett, mis on aga poodides tõsine defitsiit. Samuti on probleemsed: hammaste, näo ja käte pesu, punsu ja šeikeri loputamine jne jne. Duši all mõnulemine tuleb järgmisena kõne alla Hochfilzenis. Õnneks on meil selline majutus, et koridori peal on köök ka, saab vähemalt pesuvett keeta (3 minutit kõva mulliga). 
Meie kontaktandmed ka: Pensionat Björnen, tel +46(63) – 10 74 73, meie tuba on 244. Nett on siin ka üldiselt toas olemas, minu või Priidu skype on tavaliselt sees (pigem Priidu).
Hoidke siis mulle pöidlaid.