27.11.2010 – Nüüd saab ainult paremaks minna

Ajaveeb

27.11.2010 – Nüüd saab ainult paremaks minna

Hooaja avastart ongi tehtud. Ideaalsest oli asi muidugi kaugel, kuid meil mõlemal oli ka positiivseid momente. Eile oli õnneks suhteliselt soe, kõigest -14:), nii et loodetavasti ei külmetanud ennast ära ka ning nüüd saab ainult paremaks minna.
Mina otsustasin starti minna siiski küllaltki sisse pakitult + õhusoojendajaga, sest ei olnud otsest mõtet riskida. Sellise ilmaga ma köhiks muidu paar päeva julgelt nagu hobune, aga kolmapäeval on juba Östersundis start. Ja siin pole need sekundid, mis kinnaste ja õhusoojendajaga jändamiseks kuluvad, nii olulised ka. Aga ausalt, ilm oli selgelt soojem kui varasematel päevadel, otseselt külmetasid ainult varbad. No seisma ei tohtinud pikaks ajaks jääda, aga varasemate päevadega võrreldes oli edasiminek ilmne.
Aga võistlusest ka. Esimese ringi andsin minna, oli vaja kõigepealt Dianat püüda (tal oli teine ring) ja siis ka eest ära sõita. Peaaegu õnnestuski, aga staadionil, kui ma oma labakuid käest ära kohmitsesin, läks ta jälle mööda. Kiiresti sõitis, pole midagi öelda. Teise ringi alguses sain aga ootamatu haamri. Lihtsalt ei jõudnud ja kõik. Tagant tulid parajasti ka kiired jalad oma esimesel ringil (nr 36, 37 ja 38, kohad vastavalt 7, 4 ja 1) ning see tahtis veel eriti motti maha võtta. Aga sõitsin ikka edasi, nii hästi-halvasti kui jõudsin-ei jõudnud. Kolmas ring läks isegi natuke paremaks, kuigi mingit erilist lennukust siiski polnud…
Laskmine läks aga küllaltki hästi. Natuke kohmitsesin, enda arvates küll märksa kauem, kui protokoll näitab, aga kui laskmiseks läks, siis tegutsesin üsna hästi. Lamades väga tubli, püsti suutsin pärast kolmandat lasku juba mõttes hõisata: “Üle kahe trahvi ei saagi!”, lasin selle peale neljanda mööda, mõtlesin: “Idioodi lapsepõlv!” ja lasin viimase uuesti pihta. Noh, juhtub paremateski peredes. Ikkagi üsna tubli.
Kokku keskmine võistlus. Tippvorm on ilmselgelt (loodetavasti!) kaugel, aga plaanide järgi peakski nüüd vaikselt hakkama vormi minema. Laskmine oli korralik, saab muidugi ka paremini, aga ka see tuleb vaikselt võistluste käigus. Nagu sõiduvormgi. Teoreetiliselt;) Muuseas, viimased 3 aastat, mis ma olen I IBU karikal startinud, on tulemused olnud 12, 11 ja 13…
Priit seevastu otsustas eilse päevaga kahekordistada oma siinseid lamades trahve.. Täpselt ei teagi, miks nii läks, püsti enam-vähem korralik. Sõit ka selline keskmine, aga vähemalt eestlastest parim. Nüüd on koht MK-l aga raudkindel, ta on isegi katsevõistluste arvestuse liider!
Täna oleme veel siin, homme sõidame Östersundi (tubli 10-tunnine sõit -15 või rohkem pakases. Varume riideid ja villaseid sokke). Seal üritame ennasti viisakalt ülal pidada ja mitte seal möllavasse kõhutõppe nakatuda.
Võistluste analüüsid: mehed ja naised.