30.12.2008 – Eestikad

Ajaveeb

30.12.2008 – Eestikad

Vähemalt ei jäänud sellel aastal päris ilma meistritiitlita, vaid sain kohe kaks korraga. Eile täna olid Otepääl sprint ja jälitus (küll pisut lühendatud distantsidel) ning sai teistega mõõtu võetud.

Sprindist oli oodata kõva võitlust. Mina startisin keskel, Sirli minu ees ja Kats taga. Plaan oli lamades pihta lasta, et Sirlile lähemale saada ja Katsi mitte lähemale lasta. Rada oli lühike ja kiire, nii et sealt midagi erilist oodata ei olnud. Sirts üllatas alguskiirendusega, nii et vast 10 sekundit võitsin teda ringil. Niisiis, tiir. Pole mul just sellel aastal lamades eriti hästi läinud, aga eks vigadest õpitakse. Et Otepää tiirus on tuulelipud kuidas jumal juhatab, harva, viltu ja vales kohas, siis rihtisin enne starti välja, et üheksas märk on see kõige parem, kust lipp ilusti näha on. Sinna ma laskma läksingi ja nulliga sealt püsti tõusin. Uhke värk. Kats polnud vist veel tiiru jõudnud ja Sirts jäi minust trahviringidele tiirutama.

Teine ring sai vajutatud, sest esiteks tegin head võistlust ning teiseks tundus mulle, et keegi noortest poistest oli mulle tuulde võtnud ning see oli vaja maha raputada. Sõitsin-sõitsin, ikka suusasahin tagant kuulda. No ei jää maha! Ei tea mis jama, eelmisel aastal sai kõiki noori loputatud, nüüd siis sõiduhoogu pole? Siiski selgus pärast, et hoopis oma määrdemees oli ennast sappa haakinud. Ma ei julgenud taha ka vaadata… Oleks seda teadnud, oleks poole aeglasemalt sõitnud;)

Teine tiir läks päris hästi, esimene, teine, kolmas, neljas pihtas ja siis viimane mööda. Jälle ikaldus, aga tagant polnud ka kedagi kuulda, isegi siis mitte, kui trahviring oli tehtud ja ringigi oma 200 m sõidetud (sealt oli trahviringi näha). No ja kui 500 meetrit oli mul juba sõidetud ning alles siis tuli Kats vastu, et tiiru minna, oli seis selge. Vastikult laisk nagu ma olen, sai viimasel ringil pisut kergemalt võetud, sest võit oli ju kindel. Oleks noored poisid meiega sama distantsi sõitnud, nagu tegelikult peaks, oleks võinud ju neid kimbutada, aga seda lõbu ka ei olnud.

Finishis käed püsti, mingi hetk tuli Sirts(3+0) ja jäi ärevalt Kadri tulekut ootama. Jäigi nipa-napa, sekund-sekundis ning seekord jäi Kadri (4+0) 1 sekundiga peale. Sirts sõitis enda kohta ikka kiiresti, MK-l võidan ma teda tavaliselt viimasel ringil sõidus minuti, nüüd ei võitnud kokkugi niipalju. Koduseinad vist;)

Selle võidu üle olin ma ausalt uhke. Eriti laskmise, kuigi see viimane lask oli natuke inetu:( Ei tohi neid nulle kodus ära lasta, midagi peab ikka MK jaoks ka hoidma. Ja üleüldse ei ole tegelikult nii lihtne midagi eestikaid võita, ikka peab kiiresti sõitma ja täpselt laskma.

Järgmise päeva jälituseks auru enam eriti ei jätkunud. Mõtlesin korraks ka mitte minna, aga otsest põhjust selleks nagu polnud, nii et läksin ikka starti. Aga suhteliselt tujutult – 1:40 edu, tuleb ainult läbi sõita. Ja tegin sellisele suhtumisele vastava võistluse ka muidugi, üsna niru ja otses mõttes halva. Labiilse.

Pealelaskmisel hakkas nali peale. Oli võtnud kodust mingi vana paki padruneid ja ei tea mis nendega oli, aga need loopisid. Paar seeriat katsetasin, uut ka sekka, siis nägi ära, et tihedused nagu öö ja päev ning läksin eelmise päeva jääkide peale üle. Tükk aega pole nii palju peale lasknud… Lisaks oli tiirus keerutav tuul, tuulelippude olukorda juba selgitasin ja kahjuks jälituses kohta valida ei anta.

Niisiis, võistlus. Sõitsin tempokalt, mitte maksimumi, rohkem tehnika ja libisemise peale, aga ikkagi kiiresti. Esimene ring fikseerisin 1:40 vahe ehk koha, kus teised peaks vastu tulema. Tiirus lasin esimese lasu mööda, siis otsisin tuulelippu, leidsin ühe, mida silmanurgast jälgida sai ja vastavaid korrektiive tehes andsin järgmised neli lasku tabavat kiirtuld.

Rajal teisi näha ei olnud, poole kõrvaga kuulsin midagi paljudest trahvidest. Teine tiir oli halb tiir. Siukene rabistamine ja siukesed äratõmbed. Lasin täiesti suvaliselt, keskendumata, tahtsin kiiresti teha ja hakkasin rapsima. Tehniliselt väga halb sooritus ja kaks trahvi oli selle kohta isegi hea tulemus.

Rajal ei viitsinud isegi vahet enam uurida. Põnev oli ainult tagasipöörde koht, sest sealt läheb ka treeningrada läbi ning rahvast pärit palju. Näitasin viisakalt suunda (aega mul oli) ja inimesed täitsa ilusti pidurdasid ja lasin mind läbi. Väga meeldiv, väga kultuurne. Kolmas tiir oli ilus, kiire null, väga hea laskmine.

Neljas ring hakkasin püüdma juba ringiga saavaid juuniore ja muid noori. Neljas tiir oli põhimõtteliselt kõik nagu hästi, lasin jälle kiirtuld, aga mingil põhjusel jäid teine, kolmas ja neljas märk üles. Eks ta oli jälle üks rabistamine. Aga isegi pärast kolme trahviringi ei olnud tagant kedagi märgata, ma olin ammu ringil, kui Margus kires, et teised tulid tiiru.

Viimane ring oli siis puhas viimistlemise küsimus, kohati lasin selja täitsa sirgu, trenni mõttes tegin ühel järsul nukil veel kiirenduse, et "tunnet kätte saada" ja finish oli ainult suur lehvitamine. Teised lasid umbes samad trahvid ja vahe kärises veelgi.

See oli tegelikult halb-halb võistlus. Sõit selline paras aerutamine, mitte aeglane ja kohati oli raske, aga ka mitte selline särtsakas, millest hea tunne jääks. Ja laskmine oli labiilsus ise, esimene tiir oli mõistlik, aga siis lõi vist suur edu pähe. Alateadvus üritas vist võistlust põnevamaks teha, aga teised lasid selleks liiga palju trahve;) Ühesõnaga unustame jälituse ja meenutame rohkem sprinti.

Meeste võistlus pakkus nii tavapära kui üllatusi. See, et sprindis Roland ja Indrek kulla ja hõbeda said, oli tavapärane. See, et Martten kaotab Rolandile 5 sekundit ja saab pronksi, oli pisut üllatus. Müts maha poisi ees, väga hästi on sellel aastal laskma hakanud ja suusatab ka üsna kiiresti. Jälituses Indrek ei startinud ning Martten tõusis kindlalt hõbedale, taas kord hästi lastes, Kauri oli kolmas. Priit seevastu… kurdab juba Austriast tulekust saati, et siuke tunne on, nagu oleks kaks õlut sees. Kogu aeg. Sakk on peas, nagu ise ütleb. Palavikku ega midagi pole, aga pea on kõik aeg selline imelik. Sprindis ikka võistles, aga päris maksimaalset pingutust ei teinud, eriti pihta ka ei saanud ning mahtus napilt esikuude… No vaatame, vast ikka saab veel elulooma:D

Tulemused: sprint ja jälitus