Ma olen juba üle kümne aasta sügisel siin Põhja-Soomes suusatamas käinud, aga oktoobri lõpus pole sellist talve enne näinud. Lund on vähemalt 30cm, pigem isegi rohkem, isegi pikematele ringide võib rahulikult korraliku suusaga minna.
Ainult temperatuuriga on lood kahtlased. Ükspäev alustasime hommikut -1, lõunaks jõuti -3 juurde ning õhtul oli juba -10. Järgmine päev oligi esimene külm ilm, stabiilselt -7-10. Üritasime küll kavaldada ja läksime tiiru alles õhtul, sest ilm lubas vaikselt soojemaks minna, aga tutkit. -8. Järgmisel hommikul(ehk siis täna) oli aga sula. Vähemalt sellel ajal, kui hommikust sööma läksid. Tagasi tulles oli -3, trenni ajal läks vahepeal isegi külmemaks, vähemalt ninatunde järgi. Nüüd on jälle -1 ja homseks lubab sula, pikem ennustus ennustab ka tulevikuks samasuguseid kõikumisi… Noh, peaasi, et vihma ei sajaks ning alla -10 on ka natuke paha tiirus käia.
Mis veel eilsesse tiirutrenni puutub… Khm, see asi nõuab pisut harjutamist. Kavas olid kiired liigutused ja ka laskmine nendelt kiiretelt liigutustelt. Sõit oli nagu sõit ikka, “laksu” (tuntud ka kui “loom”, “purakas” jms) veel sees ei ole, aga teoreetiliselt ei tohikski olla, muu töövõime osas oli kõik normaalne. Ma arvan. Aga laskmine… Tiiru tulles olid üleni kange – külmast ja pingutusest ja kõigest muust. Vahelduv tuul ei teinud ka asja eriti lihtsamaks. Lamades oli veel natuke lootust, aga püsti alla kahe trahvi ei näinud. Positiivse poole pealt ei näinud ka üle kahe trahvi;) Aga õpetlik trenn oli, lõpp läks tunde poolest isegi paremaks. Ma peamiselt lohutan ennast sellega, et teiste maade ässad lasevad siin kiirenduste pealt ka ikkagi hunnikuga neid trahve, kõigil on selline ülemineku- ja kohanemisaeg.
Homme on meil puhkepäev. Järgmisel nädalal läheb selle “laksu” harjutamiseks. Tervis on hea, tuju on hea, mett sööme ja oleme ka muidu korralikud.