45 SAUE Eveli EST 0+1 1 24:22.1 +2:34.2

Koht on parem kui Lahtis, eksju? Aga seal oli kolm trahvi. Laskmine kukkus välja ilus, aga sõit jättis kergelt soovida. Esiteks ei kandnud jalad, võistluse ajal kukkumine on reeglina ikka enda viga ja ega eriti ei jõudnud ka. Mehed muidugi tegid päeva jälle ilusaks. Head naistepäeva!

Soojenduse ajal hakkas rada ägedalt pehmeks kiskuma, vaatasin, et tuleb tore võistlus, põlvini mingi plöga sees. Pealelaskmine oli tasemel, nagu õpikus.

Esimese ringi sain kohe Olofssonile sappa, temal kolmas ring. Sõitsin rahulikult järel ja vaatasin, et mida ta jalutab, sõita ei jõua või? Ühel hetkel sõitsin mööda. Viimasel tõusul sõitis tema omakorda minust mööda, lõpuspurt. Lamades tiiru võtsin rahulikult, märgid kukkusid, neli lasku olid põhimõtteliselt kümnes. Viimase lasu ajal tegin lolli liigutuse ja juba vaatasin, et ei kukugi. Aeglaselt tuli, aga ikka kukkus. Gabariit. Kõik oli veel hästi.

Teisele ringile minnes sain aru, miks Olofsson jalutas. Sõit läks korraga väga raskeks ja puder raskemini läbitavaks. Üritasin ikka kangutada, koos vene tüdruku Moiseevaga, kellel oli viimane ring. Ja siis see juhtus. Enne viimast tõusu on rajal üsna hea kurv. Trennis ja esimesel ringil ei olnud see probleem, oli küll vall, aga suusk oli siiski juhitav. Täiega kurvi sisse ja hooga viimasest tõusust üles. Aga nüüd… täiega kurvi sisse küll, aga vaatasin, et suusk ei ole juhitav. Vall oli nii suur, et ei suutnud jalga tõsta ja lihtsalt läksin otse sinna, kuhu suusk minna tahtis. Et rajalt päris välja ei sõidaks, panin napilt enne aeda külje maha. Ja huvitaval kombel sõitis Moiseeva ka mulle tagant otsa. Mina ütlesin b***d, tema ütles ka b***d (adrenaliinitulvas sõnu väga ei kontrolli). Ukerdasin püsti ja ruttu minema. Üle õla vilksates nägin, et kaks BI-7 salve on maas. Lootsin, et on venelase omad ja et kui ka on minu, siis vast üks on ikka alles, saab ära lasta. Tõusu alguses libises mööda Madara, kes veel 1,5km tagasi 30 sek maas oli… Ja mis veel hullem, üks USA kaksikutest Barnesidest, mina nendel vahet ei tee, oli mind põhimõtteliselt kinni püüdnud. Ma peaks teda teisel ringil 30 sekundit võitma ja tema tahab minust mööda minna. Lõpetage! Must masendus, mida ma sõidan…

Tiir. Hurraa, salv on siiski alles, ei tea kas toru on lund täis? Esimene lask mööda. Oli ju peal, kas tõesti olen midagi lahti põrutanud? Teine pihta. Ei, vist on kõik korras. Ülejäänud ka pihta. Trahviring on ka põhimõtteliselt põlvini lumi.

Eriti ei jõua sõita. Madara kihutab kohe eest ära, sätin ennast mitmekordse juunioride maailmameistri Jenny Adleri sappa, vast ikka teeb viisakat tempot. Ei, ka temal on haamer. Ringi algus läheb eriti raskelt, järskudest nukkidest ei saa üles. Tahaks omada pikki jalgu, küll ma siis astuks sellest plögast siin üle. Oma sõbrale kurvile lähenen ettevaatlikult, lasen külje ette. Eluga läbi ja siis avastan endas jõudu spurtimiseks. Oleks seda varem teadnud. Jenny Adlerist mööda, mõnest teisest veel ka. Finish. Jama võistlus.

Laskmine oli korralik. 90 % tabavus. Sõit ei olnud just kõige lennukam. Kaotus parimale 2 minuti. Hea küll, 20 sekundit ajame kukkumise kaela ja natuke veel sellest tuleneva masenduse kaela, aga sellegipoolest oleks paremini tahtnud. See lumi oli siin ka eriline mölakas. Selline paks tihke lumepuder. Kohati oli siledal maal juba tunne, et nüüd kukun, sest suusk jääb kuskile soonde kinni. Peab vist veel sagedamini jõusaali külastama, siis läheb sellise rajaga võitlemine libedamalt.

Mis suuskadesse puutub, siis need olid normaalsed. Mitte imelised, aga keskmised. Ei näinud kedagi, kellel tuules poleks püsinud.

Hillar helistas Eestist ja pakkus välja variandi, et jälitusse mitte minna. Et kui venelasi Malginat ja Gusevat ning Ponzat pole ja Grubben ka vist ei tule, siis olen ma kindlalt massis sees. Suurt lootust jälituses punkte võtta pole ja kui nii rasked olud on, siis mis ennast ikka kurnata, läheme hoopis massis panema. Ma veel mõtlen selle üle. Tegelikult tahaks võistelda, mulle ju meeldib, äge on kellegile otseses heitluses ära panna, aga täna ei olnud väga lihtne. Vaatame, kuidas kujuneb. Raini uurib välja, kas venelasi on või mitte ja mina vaatan ilma ja enesetunnet. Täna õhtul juba külmetas, kui laupäeval ka külm on, siis on rada mulle väga sobiv. Jäärenn:D Vaatame.

Roland-Ints tegid ilusa sõidu. Eriti Roland. Sõna otseses mõttes jäi napilt esikuuikust puudu – kui minul gabariit kukkus, siis temal mitte… Biathlon, kes käsib gabariite lasta, lase keskele. Ilus sõit igal juhul, kestis lõpuni. Indrek maadles laskmisega, neli trahvi pisut palju, kuigi sõit hea.

Päeva parima tulemuse eest hoolitsesid määrdemehed. Jaan ja Rain saavutasid 7. hooldemeeste MMil auväärse 12. koha 30 võistkonna konkurentsis. Jama oli muidugi see, et soomlased võitsid ja lätlased olid täpselt meie ees. Naabrite värk. Aga vaadata oli tore. Jaan lasi esimest korda üldse püssi, sai 2+3, lamades püsti märki muidugi. Rain lasi lamades ühe mööda, valgesse, häbi!, aga püsti kiirtulega ka 1. Pärast olid läbi nagu läti rahad. Auhinnad said ka ja õhtul on pidu. Jõudu neile.