23 SAUE Eveli EST 0+0+2+1 3 35:22.46 +3:23.7

Tasus ikka starti minna. Rada oli kergelt jäine, suusk oli ülihea, enesetunne ka üsna korralik ja laskmine oli selle tuule kohta ka hea. Jälitust on vahva sõita. Kõige vahvam oli muidugi viimasel kilomeetril kõigist mööda tuisata.

Eile õhtul kaalusin kaua, kas üldse starti minna. Võinuksin ennast ka homseks massiks hoida ja sprindi sõidukiirust arvestades mul erilisi punktilootusi ei olnud. Jäi nii, et kui hommikul on külm ja rada jäine, siis stardin. Nii oligi. Ebameeldiva üllatusena oli tiirus üsna tugev ja keerutav tuul. Mõtlesin veel, et siin hakkab nalja saama, aga pealelaskmine oli taas kord nagu õpikust. Mis nii viga.

Esimene ring oli nagu ikka hirmus andmine. Andsin ise ka, et ees olevat suurt punti kätte saada. Tulime rõõmsalt kõik koos tiiru. Jälgisin tuult, puhus ikka, aga umbes samamoodi nagu pealelaskmiselgi. Lasin rahulikult nulli. Ilusal ajal elame.

Lähen ringile, käeulatuses on Flatland ja üks hiinlane. Taaruvad. Rain karjub: “Oled 32, ära nendest mööda mine, muidu pead 30 peal laskma”. Selgitus – siin on tiir laskumise lõpus, kui taga lased, siis pead hoo kinni pidurdama, ees lastes saad rahulikult oma aluseni libiseda. Suur vahe. Selge, ei lähe mööda, astume. Õnneks tuleb mulle tagant üks venelane “appi”, sõidab minust mööda, nii et mina saan eelmainitud kahest rahuliku südamega mööduda. Lähen laskma märki number 1. Uhke värk. Taas kord pilk tuulelipule – keerutad jätkuvalt. Taas rahulikult null, ei olegi seni Holmenkollenis lamades trahvi näinud.

Ja keda ma näen ringile minnes, sõber Sylvie, põhikonkurent MK arvestuse 32. kohale. Mõned sekundid ees. Vahe säilib kuni pika laskumiseni, siis saan kätte, suusad on ülilibedad. Viimase tõusu sõidame koos, mõtlen veel, et ei hakka enne tiiru mööda minema, võtan rahulikult. Suusad protesteerivad selle otsuse vastu, lihtsalt libisen tiirulaskumisel mööda. Hea küll, olgu siis nii.

Ja tiirus hakkab nalja saama. Tuul. Esimesed kaks lasku teen kuidagi ära, võitlen. Siis tuleb selline tuul, et tahab ära puhuda. Üle 10 naise seisavad tiirus, keegi ei tee pauku. Võtan pea asendist ära, vaatan ringi, Zina Kocher (Östersundi distantsi 3.koht) ees vaatab samamoodi ringi. Võistleme või? Nii kui vähe vaiksemaks jääb, tulevad lasud. Lasen kaks trahvi, mis on üsna hea tulemus, Becaert laseb 3, Kocher ka 2, Liduma 4. 51 sekundit tiirus on ka keskmine tulemus, lasti ka üle minuti. Metsik. Jälituse ajal on tavaliselt tiirus nagu sõjas, lask lasu otsa ja nüüd oli lihtsalt 10-15 sekundit vaikust.

Üks norra tüdruk pääses ühega ja kihutab hirmsa hooga ringile. Üritan sabas püsida, üsna raske on juba. Suusad aga ei vea mind alt, on jätkuvalt libedad. Viimane tiir, lähen taas kord laskma esimese märgi peale. Tuulevaikus! See tuleb ruttu ära kasutada. Esimene mööda, ikaldus. Teised kukuvad kiirelt, kõik on veel hästi.

Näe, Kaisa ka siin! Alustas kümnendalt kohalt ja nüüd taarub minu ees. Nii, nüüd hakkame suusatama. Tagant on kuulda kellegi kiireid samme. Kes see siin taga veel nii nobedalt sõidab? Anna Carin! Kihutab oma number neljaga minust hirmsa hooga mööda. Esimese reaktsioonina olen hämmingus – mis, juba saan ringiga või, aga siis taipan, et mul on viimane ring, ma ei sa ringiga saada, ta ongi sama koha peal, kus mina. Omapärane. Rain käsib järgi hoida. Üritan, aga raskelt tuleb. Kannatan ära ja kui viimane vastik sillanukk on ületatud ja ees on pikk laskumine ning viimane tõus, tean, et Anna Carinil läheb minuga raskeks. Laskumisel sõidan talle ja Kaisale posti, küll mul on libe suusk. Viimasel tõusul panen käed-jalad nii kiiresti käima kui vähegi suudan. Ees tuleb venelanegi lähemale. Ja veel lähemale. Ja veel lähemale. Finishilaskumisel saan kätte, viimases kurvis tulen tagant välja ja panen. Jääb pärast kahte tõuget maha. Ees on uus sihtmärk, Denkinger, kes ei aimagi lähenevat ohtu. Lõpuponnistus, jalg ette ja võidan 0,1 sekundiga. Hah! Ma juba hommikul tundsin, et kui lõpu peale jääb, siis ei kaota ma kellelegi.

Mäkäräinen ja Olofsson jäid pikalt maha, tegin tõesti ilusa viimase ringi. Suusad olid ka väga libedad, laskumisel ainult norrakad pakkusid natuke konkurentsi. Mis nii viga sõita. Rada ka mulle sobivalt kiire ja jäine. 21. sõiduaeg, kaotus parimale 58 sekundit. Ma räägin, jälitust on vahva sõita. Loodame, et natuke püssirohtu jäi veel homseks ka ikka.

Laskmine oli ka tänase päeva kohta hea – tänane kolm oleks normaalse päeva 1. Vaadake ise tulemusi, olid mõned kahed ja siis pisut rohkem kolmesid, aga kuus ja seitse ei olnud ka mingi haruldus. Ja nüüd võrrelge Lahti jälitusega, kus kolm oli selgelt palju lastud. Ma ei ole väga tugev tuule laskja, see tuleb vist aastate ja kogemustega, aga ju mul oli pisut õnne ka täna.

Muuseas, täna olid eesti lipud raja ääres. Meeldiv üllatus. Annab jõudu küll, kui raja äärest selges eesti keeles ergutatakse. Oleks ma seda teadnud, oleks juba sprindis paremini sõitnud:D

Homme siis minu viimane start MK sarjas sellel aastal. Hetkel on koos 147 punkti ja 32. koht. Üritan 150 punkti täis saada;) Vaatame, kindlasti tuleb raskem sõit kui tänane, karvajalgu rajale ei lasta ju. Öeldakse küll, et kõik on hea, mis hästi lõppeb, aga minul on eelnev hooaeg juba nii hea olnud, et isegi õudne lõpp ei suuda seda enam rikkuda. Ühesõnaga, lähen võitlema, eks paistab, mis välja tuleb. Ma loodan, et ilm on nagu täna, pehme rajaga ei ole erilist tahtmist sumbata.

Homme tuleb ka lendfinish, otse bussi ja lennujaama minema. Vast ei jää maha. Arvutage ise, minu start on 12.35, massi sõidan umbes 40-50 minutit, siit lennujaama on ka 40-50-60 minutit ja 15.35 läheb lennuk. Hiljemalt 14.30 oleks kena kohal olla. Aega nagu leiba. Pole esimene kord, Anterselvas oli sama seis. Ainult pesemas ei jõua käia, palju õnne sellele, kes lennukis mu kõrval istuma peab;)