1.03.2009 – Eesti MV II etapp

Ajaveeb

1.03.2009 – Eesti MV II etapp

Aklimatiseerumine käib oma halvimas tähenduses – väsimus, uimasus, tappev uni kell 5-6 õhtul, unepuudus öösel. Vuhh, vastik. Ja kõige selle pealt oli vaja minna Eesti meistritiitli jahile. Lohutas see, et ka teised olid just teiselt poolt maakera tulnud.

Esimene päev ehk reedel oli kavas mass ja ühtlasi oli see ka nö "rahavõistlus", ainuke, kus lisaks medalile ja soojale käepigistuse ka mingi (rahalise) auhinna saad. Algselt pidid lätlased meile konkuretsi pakkuma, eelmisel aastal näiteks lasin viimases tiirus 4 ja sain Madara käest pähe, aga need olid kogu koondisega haigeks jäänud. Neile head tervenemist ja meil on traditsiooniliselt ainult kolm naist stardis. Muuseas, Tagne startis harrastajates, lasi 1+0+0+0 ja oleks napilt meestele pähe teinud.

Kuna stardis olid ainult eestlased, siis leppisime kokku, et esimene ring võtame rahulikult. Võtsimegi, puhta jalutamine käis, aga millegipärast jäid juuniorid ikka maha. Esimeses tiirus kohmitsesin pisut, aga lasin nulli. Kats ka, Sirli oli oma kolme trahviga mängust väljas. Teine ring mõtlesin alguses jälle rahulikult Katsi tuules loksuda, aga siis ei pidanud närv vastu, pidin tõmbama hakkama;) Aga Kats, kurask, ei jäänud maha:D Korraks tuli väike vahe, siis tuli jälle järgi. Nagu ikaldus. Ringi lõpupoole vaatasin, et ei tule sellest midagi ja võtsin gaasi maha.

Tiirus lasi Kats järjekordse kiire nulli, mina seevastu kohmitsesin ja lasin ühe ka veel. Selge oli see, et nüüd on panna vaja. Ilmselt leidis seda ka Kats, sest alles ringi lõpus tuli vaikselt lähemale. See-eest suutsin oma tiiru ilmumisega tal kõik rütmi sassi ajada ja tal tuli tõrge ning lisaks lasi veel kolm trahvi ka. Noh, vaevalt et see tegelikult just minu teene oli. Igal juhul mina lasin ilusti ühe, napika ja läksin umbes 40 sekundiga liidriks.

Nüüd võis juba jälle natuke rahulikumalt võtta, aga väga ka ei maksnud jalutada, Kats oli terav. Aga noh, viimases tiirus lasin kiirelt-täpselt ja selleks ajaks, kui mina uhkelt trahviringist kauge kaarega mööda purjetasin, jõudis Kats alles laskma. Ehk lõpuring oli taaskord vormistamine-loksumine. Selles suhtes pole ma eriti tulihingeline sportlane, et "ei viitsi seigelda ja joosta, kui tulemust ei näe" – kui võit (või kaotus) on kindel, siis pingutada enam eriti ei taha… Aga kaks sekundit oleks võinud ikka kiiremini sõita, siis oleks noortel poistel ka seljad prügiseks teinud;)

Ehk nii tuli selle hooaja kolmas meistritiitel.

Järgmine päev oli eriliselt väsinud tunne. Öösel oli kõvasti lund sadanud, Elva ja Otepää sportlased kaevasid oma busse välja ja starti lükati seetõttu tunnike edasi. Mina oleks parema meelega kodus maganud. Aga polnud midagi teha, 15km ootas. Õnneks oli selge, et tegu on laskevõistlusega, kes kõige vähem laseb, see võidab, nii et sõiduga ei olnud vaja üle pingutada. Asja tegi põnevaks lumesadu ja -tuisk, mis igale poole vahele puges, nähtavuse olematuks ja matid libedaks muutis.

Lühidalt kulges võistlus nii – sõitsin rahulikult, tiirus olin parim kohalik pasunamees – puhusin sihikut eest ja tagant, aga teises tiirus lasin sellegipoolest üsna tunde järgi, sinna kus vähe tumedam tundus. Julgelt üle 40 sekundi olin igas tiirus, võibolla isegi rohkem. Kats startis minust minut järel, sõitis ja lasi kiiresti, nii et viimaseks tiiruks oli seis peaaegu põnev – 30 sekundit oli mulle järgi võtnud, aga ühe trahvi rohkem lasknud (vastavalt 1+2+1 ja 1+2+2). Ehk kui mina laseks ühe ja tema nulli, siis oleks temal mind raske, aga võimalik võita, minu kahe puhul oleks seis vastupidine. Aga selle tiiru üle olen ma tõeliselt uhke. Puhusin püssi puhtaks, sättisin jalad libeda mati peal korralikult seisma, panin palgesse ja Katsi saabumise ajaks tabasin ka viimase märgi. Ehk taas kord oli võistlus minu kasuks otsustatud. Viimasel ringil jalutasin jälle, kui Kats tagant liiga lähedale hakkas tulema, tegin korra kiirenduse;) Saabusin finishisse esimesena ja sain esikoha. Sirli muuhulgas samuti ei näinud neid märke eriti, lasi 2+5 ja otsustas mitte edasi võistelda.

Nii tuli selle hooaja neljas meistritiitel.

Nüüd üritan enne Kanadasse sõitu ennast välja puhata ja hea suusa- ja laskmistunde kätte saada. Tahaksin mõnuga suusatada, ilmad paistavad seda ka soosivat;)

One thought on 1.03.2009 – Eesti MV II etapp

  1. Kurb lugeda, et kedagi peale ei ole tulemas,kui isegi esimese ringi nö. jalutamisega ei suudeta isegi kaasa minna. Noorte meeste koha pealt jälle kurb lugemine. Aga sina pane kõvasti Kanadas!

Comments are closed.