Ramsau laagriga on selleks korraks siis aamen. Mina olen hetkel Münchenis, homme hommikul läheb lennuk ning Priit on kõigi eelduste järgi kuskil Tsehhis. Bussiga siis. Koju jõuame ilmselt üsna samal ajal – homme pärastlõunal, mina olen lihtsalt saanud öösel rahulikult voodis magada. Õues on ilm kole – külm ja vihm.
Laagri viimased päevad läksid väga talviselt. Lumi tuli maha, et jääda. Kõik ülejäänud suusatrennid tegime all. Rajaolud polnud just kõige paremad, sest maapind oli eelnevast 25-kraadisest nädalast pisut liiga soe ja seega kippus rajapõhi ära sulama ning hiljem jäiseks külmuma. Lisaks üsna tugev tuul, mis uue lume selle jää pealt ära puhus. Seal, kus suusarada ega tuult polnud, oli lumi päris paks. Pildil on majatagune põld, seesama, kus eelmisel korral lehmakookidega võideldud sai.
Korra sai ka veel lasketiirus käidud ja suure koormuse pealt lastud. Õnnekombel jäi täpselt meie trenni ajaks lumesadu korraks järgi, aga üsna talvised olud olid siiski. Iseenesest mõistetavalt ei olnud rullid kõne all, seetõttu sai treening tehtud pooleldi jooksult, pooleldi trenasöörilt. Oi, ma rippusin nende trenasööri nööride otsas… Aga koormuse sain kätte, vastik oli olla ja isegi mõnele märgile sain pihta. Võiks lausa öelda, et päris paljudele. Enne viimast tiiru oli tabavusprotsent 92, aga viimases suutsin pitseriks 3 lasta ning lõpuprotsendiks jäi 83 (ülesanne matemaatikutele – mitu tiiru ma lasin?). Sellegipoolest jäi üldmulje hea, sest sellise lõõtsutamisega ma ei tule ühelgi võistlusel tiiru ja sellest hoolimata oli täiesti võimalik pihta lasta.
Kodus ootavad meid kiired nädalad. Natuke tuleb treenida, tuleb Ramsaust välja puhta ja põhimõtteliselt enne talve kõik korda ajamist nõudvad asjad korda ajada. Sest kui me juba lumele ära läheme, siis on põhimõtteliselt võistlushooaeg juba käes. Kõigi eelduseste kohaselt oleme vahemikus 31. oktoober kuni 20.detsember Eestis vaid viis-kuus päeva. Aga lõpuks ometi saab korralikule lumele ja korralikku lasketiiru. Kui just Olosel nüüd lumi ära ei sula, on ka seda juhtunud;)