Halval ajal käib kah

Ajaveeb

Halval ajal käib kah

 Vähemalt saab jälituses startida, see on kõige tähtsam. Ja ühtlasi ka miinimumprogrammi täitmine, mille tõttu võib võistluse rahuldavaks lugeda.
 
Esimene ring põgenesin aktiivselt Kaisa eest. Kogu aeg oli kõrv kikkis, kas kuulen tema ergutamist või mitte. Ausalt öeldes olin üsna üllatunud, et jõudsin ilusti tiiru ära, aga nagu hiljem selgus, ei sõitnud mina mitte kiiresti, vaid tema enda kohta aeglaselt…
Lamades oli tegelikult lihtne lasta. Põhimõtteliselt oli võimatu mööda lasta, kui just midagi väga valesti ei tee. Aga näe, ikkagi tegin… Asko ütles selle peale, et mõtetega olin juba rajal. Mea maxima culpa, või kuidas vanad roomlased selle kohta ütleksid. Eks ma olin enda peale päris kuri ja siiani olen.
Teine ring vaatasin aktiivselt Kaisa selga. Väikselt vajus ikka eest ära, aga üldiselt sõitsin ma üsna pundis, eriti valgevene neidudega. Püstitiir oli aga väga raske. Pulss oli ilusti üle 180 ja minu hetkevormis on taastumine väga aeglane. Tulemus – märki praktiliselt ei näinud. Esimene mööda, teine kobaga pihta, enne kolmandat lasku olin sunnitud tegema lisahingamise, sest püss lihtsalt ei seisnud. Õnnega pooleks sain siiski need ülejäänud kolm ka maha… Kaisa läks näiteks kolmele trahviringile.
Viimaseks ringiks andis jõudu jälituselootus. Ringi algus oli väga raske, Nilsson näiteks kihutas mööda, aga ega ta ülejäänud raja osaga väga eest ära kadunudki. Üllatavalt hästi suutsin siiski lõpuni sõita, kuigi praktiliselt kogu võistlus oli punases. Maksimaalne pulss 189, keskmine 180. Minu normaalne oleks umbes 184/176…
55. koht ei pane just rõõmust hüppama, aga halval ajal käib ka. Ning kuna kogu senine hooaeg kvalifitseerub halvaks ajaks, siis ma ei virise. Hea küll, lamades viimase lasuga virisen, aga muidu annan endale armu. Kaks individuaalstarti on veel ees, nendes üritan eelkõige laskmisega toime tulla ja küll ma suusarajal ka vaikselt paremaks lähen.
Jalaga on praegu see lugu, et võistlusel ei saa suurt midagi aru, sest siis valutavad muud kohad rohkem;) Ainult korra ühel laskumisel läks kurvi läbides jalg pisut kehvasti ja siis oli üht-teist tunda. Aga järgmine päev on see-eest huvitav, uisusaabast ei taha eriti jalga panna. Kaks päeva järjest hetkel võistelda ei tahaks.
Järgmine start minul siis 16. veebruaril.
Meeste võistlus osutus täna järjekordseks loteriiks, kus võidunumbrid olid alla 10. Telekast oli seda lumesadu lausa jube vaadata, võistlejatel kellel hea, kellel katastroof. Midagi taolist toimus ka murdmaa MMil Sapporos ja Torino OMi naiste sprindis… Eks ma meie võistluse ajal vaikselt hoidsin pöialt, et vihm ei läheks lumeks üle ja meil läkski sellega õnneks. Meestel mitte. Aga see on sport.
Muidu elame hästi. Tervis läheb vist vaikselt paremaks, hea veel just pole, aga halval ajal käib kah (vt 4 lõiku ülevalt).
Ahjaa, head sõbrapäeva (meil see veel siin kestab) ja suured tänud kõigile sünnipäevaõnnitluste eest.

10 thoughts on Halval ajal käib kah

  1. Pole
    Pole asjad nii hullud! Pea püsti ja edasi.
    Tuleb arvesse võtta mis seisus olümpiale läksid… eks tahtmine 5m ees.

    tervtused Tartust.

  2. Kallike
    Kallike, praegu on seda küll ilmselt natuke vara öelda, aga… peale paari peatäit nuttu ei ole mõtet pikemalt kurvastada. Arvestades senist hooaega oli minu meelest kangelastegu juba üldse starti minna. Ja jälitusse edasi pääsemine oli tõsiselt tubli!
    Ühesõnaga, ole tubli ja kallis ja ära lase ühel kehval päeval (või hooajal) oma optimismist võitu saada!

  3. Hei!
    Hei! Kindlasti oled üks inimesi maailmas, kelle kangelaslikkusest ma jõudu ja inspiratsiooni saan! Jean D’Arc de l’Estonie 🙂 Oled seda endiselt! Nõustun eelmise kommenteerijaga, et nüüd tuleb peatäis ära nutta, ja siis pilk peeglisse: VAATA KUI VÕIMAS SA OLED!! Sa oled Olümpia mängudel!!
    Ole uhke oma vigade üle ja veel uhkem nendest naerulsui õppides!

    Ma pühendan sulle nüüd oma toa keskpõrandal Amsterdamis ühe tantsu 😉

  4. Pea
    Pea püsti. Olete võitleja ja seega lõpuks ka võitja. Ainult väga tugev inimene suudab end nii lühikese ajaga, peale jalaluumurdu, pea-aegu nullist treenida maailma 60 parema hulka.
    Ühinen Liisu commentiga

  5. i
    i not agree with the previous commentators. you shouldn’t to keep own negative emotions internally. especially if your organism has already started to give signals that it is already full of them. you can cry as much as one likes 🙂
    but general you should be more optimistic. because of your misses Earth didn’t explode and mankind didn’t extinct. therefore there is no weighty reason for worry 😉

  6. Eveli
    Eveli, pea püsti! Nüüd läheb ainult paremaks. Iga kogemus teeb tugevamaks ja sa oled ju tubli! Usu seda! Vahel lihtsalt ei lähe kõik nii nagu tahaks….
    Edu ja rõõmsat meelt teile kõigile!

  7. Et
    Et teada kuidas pihta lasta, on vaja vahepeal mööda lasta, see on karastav kogemus pidevalt pihtasaamise vahele. Mis silma hakkab on see, et tahtmist on ilmselt ülearu pihta lasta ja keskendusin pihta saamisele, tahtmise kõrvalt on aga veel vähemalt üks samm edasi keskendunud laskmisele ja kontrollini laskmise üle. Võitjate seas on nii neid kes nopivad välja loteriivõidu kui neid kes olukorda kontrollivad. Kindlam tee eduni tundub viimane olevat. Võin ka eksida, ent kõrvalt nii tundub.
    Püsige Priiduga terved ja hoidke pead selged!
    h

  8. Ma
    Eveli!

    Ma pean kirjutama ühe jutu vancoverisse sõitnud eestlastest ja mina otsustasin kirjutada laskesuusatajatest. Kas teil on juhtunud vancoveris midagi naljakat või põnevat?

    Vaatasin su sõitu (18.02). lootsin väga ,et kõik märgid alla tuleks.

    see oli sinu selle olümpia arvatavasti parem sõit.

Comments are closed.