Must päev

Ajaveeb

Must päev

Ilmselt on kõik juba erinevates audio-visuaalsetest kanalitest näinud, mida ma sellest võistlusest arvasin. Nojah, plaan ei olnud just päris selline.
 
Sõita oli isegi enam-vähem. Pealelaskmise ajal sadas veel laia lund/lörtsi, aga pisut enne starti lõppes see nali ära ning rada oli enam-vähem sõidetav. Aga ainult enam-vähem, sest ainult ideaaltrajektoor oli libedaks sõidetud. Möödasõidud olid seetõttu üsna energimahukad ettevõtmised, mistõttu käis kogu aeg kõva positsioonivõitlus. Isegi sain ühel neiult kaikaga, kui ma talle pisut nahhalselt ette lõikasin. Elu on selline, eelmised 500 meetrit blokkis tema mind. Sõita mulle tegelikult meeldis. See oli minu selle hooaja esimene jälitus(!) ja mulle väga meeldis selline võitlus. Eelkõige selle pärast, et ma ei olnud rajal kõige aeglasem;) Seal tagaotsas, kus ma kogu sõidu platseerusin, olin ma ikka pigem kõva sõidumutt. Hea, et ennast esimestega võrdlema ei pidanud.
Laskmine oli aga täiesti kohutav. Üks trahv, hea küll. Järgmises kaks. Kust need tulid, mina küll ei lasknud… No ja siis see kuulsusrikas püstitiir. Ma ei uskunud oma silmi, kui märgid järjekindlalt mustaks jäid. Kohutav. Vaatasin järgi – viimati lasin 4 trahvi 17. novembril Olosel. Ridnauni laagrist ehk 26. jaanuarist saati olin enne seda võistlust lasknud kõikide trennide peale 4 korda kahte, kolme-nelja mitte kunagi. Tänases trennis lasin ka kokku 2 trahvi – 8 tiiru peale. Selles mõttes ongi kõige raskem see, et ma ei saa aru, mis valesti läks. Ma olen trennis ka kõrgelt pulsilt ja väga suurelt väsimuselt lasknud, aga siis ka mitte üle ühe trahvi. Kas tõesti närvid? Ise nagu ei tunne erilist närvilisust. Mis seal ikka, homme (eesti aja järgi küll täna) läheme uuele katsele. Üks kord peab ju välja ka tulema!
Tagasi võistluse juurde. Kui Neuner ühe trahvi lasi, siis tekkis korraks lootus, et ehk pääsen siiski veel temalt eest minema. Kiirelt parandasin enda positsiooni kahe koha võrra – vähemalt ei ole enam viimane. Aga Neunerile ei olnud mul küll mitte midagi vastu panna. Ja kui ta juba mööda läks, siis oli motivatsioon ka koheselt maas. Vaikselt mõtlesin omaette, et kaugele meid nii sõita lastakse. Lasti lausa tiiruni välja, aga edasi enam mitte…
Vahepeal on küll tunne, et mul tuleb see hooaeg lihtsalt kuidagi lõpuni ära kannatada. Ja kannatamises olen ma sellel aastal kõva käsi;)
Ja ma väga hindan, et keegi mind ja minu pingutusi veel hindab. Oma järgmised nullid pühendan Teile:D

8 thoughts on Must päev

  1. mina
    mina hoian sulle pöialt, just täna mõtlesin, et sul vist läheb järgmine aasta väga hästi:) noh aga edu ka veel distantsi peale…seal võid ju veel hea tulemuse lasta ja sõitagi 15 km

  2. Teame
    Teame ju kõik, et selleks, et käima õppida tuleb korduvalt kukkumisi ette, kuid ikka me tõusime ja saimegi käima…
    Nii ka Sinuga Eveli..igast kogemusest on midagi õppida, kaotused õpetavadki rohkem, vähemalt seda hetke ja valu niipea ei unusta…
    Sa oled juba ennast oma headuses meile tõestanud…See, et sa olümpial oled on juba suur saavutus…teised ju ei murdnud mõni kuu tagasi jalaluud…
    Kõik tuleb omal ajal või natuke hiljem…
    Sinus on võitleja ja võitja omadused, pead ainult pinged endast välja laskma ja seda tõeliselt nautima, mida teed, siis märkad,et oled ühel päeval päikesevalguses…
    Edu sulle!

  3. Meil
    Meil kõigil on päevi, kus miski ei õnnestu.
    Meie kehva päeva ei näidata kogu maailmale ja ebaõnnestumine ei ole ka nii oluline.
    Sinu poolehoidjate usk sinusse ei kao nii kergesti!
    🙂

  4. Samamoodi
    Samamoodi kui Sina ise uskusid olümpiale sõitu peale maukat,oleme ka meie olnud kindlad Sinu suutlikkuses. Ei tulnud täna välja,tuleb homme või kunagi hiljem,nii nagu satub. Mis teeb headmeelt on see,et isegi ajakirjandus on suhtunud väga positiivselt ega pole hakanud varakult maha matma v.a.muidugi tuntud telereporter okaspuu,kes kohe oskab tabada intervjueerimiseks kõige õigema hetke.
    Tegelikult võiks ajakirjandus just nimelt hakata Sind maha tegema ,nagu mitme teise tuntud sportlasega on juhtunud, et tekiks see moment “või nii,aga ma teile nüüd näitan” ja on reeglina näidanud ka.Loomulikut reageerib igaüks sellele isemoodi ja olümpia pole vist kõige õigem koht eksperimenteerimiseks aga luban,et kui täna head sõitu ei tule,hakkan motivatsiooniks enne teadet “ärapanemisega” tegelema:).

  5. Priidule
    Priidule palju õnne, Adral jäi suu kinni, unustas sind päris ära. Tubli! Evelile ka jaksu, täna oli hea võistlus.Vaatan nüüd mitmendaks sa jääd!

  6. Tore
    Tore oli vaadata kuidas pihta lastakse, närv kohe puhkas :). Laskesuusatamises olümpial 20 hulka jõudmine on kindlasti väga kõva saavutus.

Comments are closed.