Esimestes lumelaagrites on tore käia, ainus jama on, et asjad ei mahu tagasitulles kotti ära. Nimelt käib algava hooaja varustuse jagamine. Praegune saak on: uued Madshus suusad ja saapad (kaunid roosad lillelised, nii minulikud!), Bionic soe pesu (pidi isesõitev olema), Socks sokid ja Röckl kindad. Mis nii viga sõita! Kui veel uue kombe ja kepid kätte saan, siis ei peata mind miski!
Et nüüd keegi ei mõtleks, et me ahned oleme ja kahe käega varustust kokku ajame, siis peaks natuke selgitama. Saabastega on see asi, et kahte paari on iga hooaeg vaja, rulliga sõidab sõna otseses mõttes ribadeks ühed saapad ja talvel on hea, kui kuivad tagavarasaapad kotist võtta on. Kombega sama asi – üks-kaks komplekti sõidab närtsuks. Kinnastega on kogu aeg ikaldus – mu kepid vist söövad neid (säärikud söövad sokke, nii nagu hobused kaeru, panevad sokid nahka, peavad peenikest naeru). Suuskadega on selline lugu, et ega me neid endale saa, lepinguga on määratud, et meie vaid kasutame ja lepingu lõppedes peame tagasi andma. Soe pesu kaotab aastaga suurema osa oma headest omadustest ja -15 lume peale pikali heita pole ka hea.
Ja tegelikult on lood veel nii, et ega tootjad ka ei taha, et me mingi üle-eelmise aasta varustusega, mis on pealegi pisut räbalaks kantud, ringi sõidaksime.. Kuigi onu Halvard Hanevold sõidab erinevast paarist sokkide ja augulise kombega…
Ahjaa, pildid on tehtud üleval, taustaks on allasõidu gondlijärjekord.
Ja vaene Priiduke sai täna teada, et Salomoni mees oli just ära sõitnud, nii et tema peab oma suuski-saapaid pisut ootama…