Massist ja teatest vol.2

Ajaveeb

Massist ja teatest vol.2

Juba oleme kodus. Eile (11.02) öösel jõudsime Tallinna, täna hommikupoole olime veel seal, käisime Sidepataljonis ja niisama ringi. Muuseas, minu kott suusariiete, -saabaste ja muu ninnu-nännuga on teadmata suunas kadunud. Praeguseks pole veel teatatud, et oleks Eestisse jõudnud. Naljakas on see, et Rolandi asjad jõudsid… Praegune saldo SASiga lendamises on 2 reisi, 2 hilinevat pagasit. 100%. Suurem osa asju tuleb õnneks bussiga. 

Igal juhul kodus on tore olla:D 

Massist.

Kuni kolmanda tiiruni oli kõik ideaalne. Sõita oli hea, suusk oli ülilibe ja laskmine ka – paremini ei ole võimalik. Olin isegi kergelt üllatunud, et nii ees tiirust ära  läksin, aga hea meel oli ikka. Ja siis tuli see õnnetu kolmas tiir. Juba teises tiirus olin endale korranud: "Ma oskan seda, ma olen seda ka varem teinud". See käib siis nulli laskmise kohta. Üritasin ka siis ennast veenda ja teha nii nagu tavaliselt – lasta kiiresti ja täpselt, oma rütmiga. Püss väga ei kõikunud ja kõik oligi nagu hästi, ainult et mööda, mööda, mööda, kaks viimast õnneks pihta. Nukralt kolmele ringile. Lohutasin ennast, et järgmine tiir läheb kindlasti paremini.

Pärast 450 lisameetrit oli muidugi jalg juba parasjagu pehme, rajal läks kohe raskemalt, eriti ringi algus, pärast laskumisi oli kõik jälle hea. Viimasesse tiiru tulin täis võitlusvaimu. Esimene mööda. "Ei saa olla". Teine pihta, juba parem, kolmas ka, vot nii peabki… ja kaks viimast mööda. Kolm ringi. Jälle. Võimatu. Masendus. Ma ei olegi see aasta nii palju trahviringe sõitnud. Viimasele ringile minnes oli seis selge – 22. koht, Ponza oli pikalt ees, Bailly ja teised pikalt taga.

Finišis tulid kaks asja. Kordamööda ja korraga. Pettumus ja viha, sportlik viha, enda vastu loomulikult. Pettumus selle pärast, et nii halvasti läks. Viha selle pärast, et ma hakkama ei saanud. Ise ma lasin mööda! Ei olnud mingit põhjust mööda lasta, aga lasin. Võiks nagu aidata juba. Hochfilzeni jälituses lasin viimases tiirus kolm. Kaua võib? Muuseas, ma olen ka hullemini lasknud – Kontiolahtis juunioride MMil 2005, jälituse 2 viimast tiiru 3+4. Oeh. Uued katsed loodetavasti Lahtis ja Holmekollenis.

Teatest. 

 Tuleb tunnistada, et selle MMi parim sõit. Tegelikult sprindiga võrdne, aga lihtsalt vorm oli parem ja suusad libedamad. Algus ei olnud eriti lootustandev – määrdemehed tegid kogemata valed suusad. Ütlesin neile, et ei hakka testima, võtan samad suusad, mis massis olid, need olid väga libedad, number 3. Aga häda oli selles, et ma olin kaks korda sellel MMil võistelnud ka suuskadega number 23. Eks neil oli viimase päeva puhul ka pea pisut laiali otsas.. Midagi paha selle pärast ei juhunud, need on ka head suusad ja oleks olnud minu teine valik ning rajal olid need igal juhul väga libedad.

Sirli tegi esimeses vahetuses hea esituse ning minul oli rajale minekuks mõnus positsioon. Ei hakanud väga hellitama. Valgevene tõusev täht Damratchova püüdis kiirelt kinni, aga ülejäänud ringi rippusin tal suuresti tänu libedatele suuskadega järel. Laskmine ideaalne, teine ring kordus sama tsenaarium, Damratchova võttis ühe varu, aga ringil sai mind jälle kätte.

Püstitiiru esimene märk oli kohe külm dušš – kas tõesti kordub eelmine päev. Ütlesin endale: "Ei, Eveli, täna on uus päev" ja lasin ülejäänud 4 pihta. Esimese varuga kohe viimane ka alla. Damratchova lasi samamoodi, ühe varuga. Eesmärk oli hammastega temast kinni hoida. Ringi algus oli raske, kippus eest ära vajuma, taas päästsid mind libedad suusad. Püüdsime hoolega ees liikuvad prantsuse-norra-hiina punti, kätte kahjuks ei saanud. Enne lõpu on paar pikka laskumist, kus viisin läbi oma rünnaku – valgevenelasest mööda ja eest ära. Ja lähemale enam ei lasknud:) Kokkuvõtvalt ütles Priit: "Ega sa kellegile midagi ei kaotanud". Neunerile sõidus 30sek, mis on juba üsna hea. Tore sõit oli.

Ja pärast sõitu kümne minutiga pestud, riided vahetatud ja bussis valmis kojusõiduks. MM oli läbi. 

 Kunagi kirjutan ka pikema MMi kokkuvõtte, mis siis, et kõikidele lehtedele on seda juttu juba räägitud. Topelt ei kärise ja oma suu on kuningas.

10 thoughts on Massist ja teatest vol.2

  1. 🙂
    Tegelikult oled Sa, Eveli, väga-väga-väga tubli. Kõik olete. Seda on küll kerge öelda, aga järgmine kord läheb paremini. Elame edaspidi ka kõiktulihingeliselt kaasa, aega veel on, Sinu aeg tuleb, varsti 😉

  2. Hei, ilusat sünnipäeva!
    Olen kindel, et kui sa jätkad sama visalt nagu su kirjutistest näha on, lased varsti viimases püstitiirus kõige parempoolsel platsil nii et silm ka ei pilgu.

    Edu!

  3. Naljaga pooleks
    Läksid MM-l iga päevaga paremaks! Mis, enne üldse ei treeninudki vä? Ilusat sünnipäeva kah!

  4. Õnnitlused murdmaanaistelt hea esitluse eest MM-l! Hoidsime ikka teile kõigile, ühiselt alpitoas istudes, pöialt. Loodame varsti sama järgi teha ;).
    Ja muidugi palju õnne sünnipäevaks!

  5. õnne soovin ma Sul, õnne soovin ma Sul..:)
    igatahes palju õnne ja kordaminekuid edaspidises spordi- ja ka muus elus:)

  6. Happy Birt. to You
    Soojad käepigistused Sulle Kadrioru lossi lähistelt ja loodetavasti näeme Sind osalemas ka kolmel viimasel mc etapil,sest vaja massi 2 korda sõita,et tuleval hooajal olla 30 sees,sellest ka veidike finantsabi IBUlt!!!!
    TA elagu,TA elaguuuuuu…….

  7. Jou
    Jõu Eveli ja Priit! superstaarid olete nüüd jaaah? Loodan et jätkate samas vaimus või veeli paremini;D

Comments are closed.