MMi kokkuvõte

Ajaveeb

MMi kokkuvõte

Hea, et niigi läks. Tegelikult läks kõik väga hästi. Seeria 15, 23, 28, 22 ei ole iseenesest sugugi paha, vaadates varasemate aastate tulemusi võiks lausa öelda, et suurepärane. Edasiminek eelmise MMi 81. kohast on selgelt näha:D

Enne MMi algust olin kergelt ebakindel. Ettevalmistuslaagris tegi laskmine rumalaid nalju (ühe kiirustrenni seeriad 2+2+3+1+3), sõidukiirus oli ka nii ja naa. Enesetunne ei olnud nii subjektiivsete kui objektiivsete näitajate järgi see, mis oli detsembri keskel hiilgevõistlusi tehes. Üritasin ennast rahustada sellega, et on vaja teha oma üritus, lõppude lõpuks ma suudan võistlustel 0 ka lasta, ma olen seda teinud ja üle kahe minuti ei kaota ma sõidus mingi valemiga. Sprindis. Enamus mõtteid keerles ikka sprindi ümber, sest sprinti oli esimene võistlus ja see paneb asjad mitmes mõttes paika. Näiteks jälituse mõttes. Ühesõna, sprint pidi õnnestuma.

Paar päeva MMi läks laskmine korraga heaks, nii et selle üle ma eriti ei muretsenud. Sõit oli see-eest kahtlane. Samuti otsustas orto pulss (hommikune lamades-püsti pulsi vahe) 20 lööki tavapärasest kõrgem olla, mis reeglina ei ole hea näitaja. Aga taganemisteed enam ei olnud, tuli kiiresti sõita ja täpselt lasta.

Sprint. Eraldistartidest raudselt minu parim võistlus. Selle hetke maksimum. Lamades 0, püsti 1 ja ma ise tean, et sealt 0 saada oli äärmiselt ebatõenäoline. Pigem juba siis 2. Sõita oli väga raske, kaotus 1.36 oli natuke palju, eriti viimase ringi 35 sekundid, aga ei midagi katastroofilist. See oli selle hetke tase, selle hetke võimalik parim soovitus. Koht tuli ka ilus, 15. Muuseas, minu parim sprindi koht üldse, eelmine rekord oli 17 (detsembris Hochfilzenis)

Jälitus. Kukkus välja selline pooletera sõit, et oli ka, aga samas ei olnud ka. Laskmine – 1+1+0+1, ei midagi hullu, aga ei midagi ilusat ka. Ise lasin mööda, vähemalt lamades küll. Sõit oli ka väga raske, eelmise päeva sprint oli ka jalgades veel. Suure kangutamisega 23. koht. Olen ka paremaid sõite teinud.

Siis tuli 2 puhkepäeva, kus ühel päeval ei teinud midagi, käisime linnas ja magasin niisama. Teisel päeval suusatasin umbes 1,5 tundi ja tegin paar pauku ka.

Individuaal (distants). Esimene tiir 2 trahvi. Teine tiir viimane lask mööda. See ütleb juba ise kõik ära. Need vead ei olnud sellised, mis vahel lihtsalt juhtuvad. Need olid selged enda vead, mida oleks saanud ära hoida, õigemini mitte teha. Suusatada oli iseenesest hea, märksa parem kui eelmised võistlused. Nii koha (28) kui hinnangu järgi tegelikult viletsaim sõit. Just seetõttu, et mul ei ole mingit vabandust, miks ma mööda lasin. Ma ei teinud oma parimat ja kõik.

 Segateade. Minu teatedebüüt täiskasvanute hulgas. Eelmisel õhtul puuriti relva varupadrunite jaoks augud, pealelaskmise ajal sai neid esmakordselt testida. Võistlus tuli välja keskmiselt korralik. Lamades 0, püsti viimane mööda ja 2 varu – keskmine, oleks võinud paremini (viimane!!!). Sõit ka keskmiselt tubli, viimasel ringil võtsin jalad kõhu alt välja. Võistkonna koht ka keskmiselt viisakas.

ImageImageImage Sellel puhkepäeval käisin rahulikult klassikat sõitmas. Vabandust, astumas. Paar pilti tegin ka.

 

 

 

Image

Image

Image Mass. Auhind kõige emotsionaalsema võistluse eest. Ma ei mõista siiani, kuidas ma olin võimeline püsti 3+3 laskma… Seda ma endale ei andesta. Sõidu algus oli igat pidi ideaalne. Lõpus väsisin pisut ka suusarajal ära, pole lihtne minna ringile, kui oled juba 450 meetrit ära kaapinud. Ja nii kaks korda järjest! Ma tean, objektiivselt ei olnud see halb võistlus, asjaolusid arvestades oli isegi parem kui individuaal, aga halb maik jäi suhu ikka. 22. 

Teade. Ilus punkt. Pärast eelmist päeva ei olnud midagi enam tagasi hoida, läksin panema. Ja panin ka. Lõpetasin MMi oma parima võistlusega. Kui spekuleerida, siis sprindis oleksin olnud selle sõiduga… Oleks tillil küüs, oleks pöial. Igal juhul sõit klappis, suusk hea, märgid kukkusid, mis nii viga võistelda!

Ja nii kui finishisse jõudsin, panime kohe Müncheni lennujaama poole ajama ja oligi MM läbi.

See MM näitas mitut asja. Kõigepealt seda, et olen võimeline kõrgete kohtade eest võitlema. Varsti, mitte veel. Et naiskonnast võib asja saada. Et Tobrelutsu ja Lessingut on vara maha kanda. Et meeskonnast võib asja saada. Et oleks vaja massööri. Et ma olen võimeline järjepidevalt hästi laskma, aga võin ka ära vajuda. Et ma kestan ära 6 starti 9 päevaga (keskmiselt 6,3333333 km päevas).

Nii kummaline kui see ka polnud, läksin mina järjest paremaks. Loogiline oleks ju, et kui nii palju võistleda, siis väsid ära. Aga ei, füüsiliselt mitte. Psüühiliselt küll. Esimene variant, miks ma olin lõpus parem kui alguses, on aklimatiseerumine. Olime küll 1300 peal laagris, aga 1600 on teine asi. Näiteks saksa mehed, kes tegid sama valemi järgi kui meie, olid samamoodi alguses üsna kinni. Teine variant on jaanuari alguse haigus ja sellest tingitud muutused treeningutes. Kuna põhilise mahu-jõuperioodi olin kergelt tõbine, lükkus see pisut edasi ja kiirustreeninguteks ei vähem aega, lihtsalt ei jõudnud minna vormi. Kolmas variant, mis on teisega seotud, on liiga vähene võistlemine. Et vajangi paari tõsisemat starti, enne kui liikuma hakkan. Pesuehtne eestlane – algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama;)

Muuseas, enne massi starti võeti mind veretesti. Oli ka viimane aeg, kui võistlusvälised kõrvale jätta, pole ma kaks aastat testis käinud. Ja massis on 20% tõenäosus minna niikuinii, et eks ma aimasin ka. Igal juhul, tuli siis tädi ukse taha. Ma olin enamvähem valmis ka juba ja läksime. Hotelli ees kukkusin muidugi koos kõigi oma asjadega. Mitte päris siruli, aga käe panin maha ja põlve väänasin pisut. See päev ei tundnudki midagi, aga teatepäeval ja koju sõites oli üsna vastikult valus ja pinges. Aga veretestist – isiklik rekord, 151! Nii suuri numbreid pole enne näinud. Aga samas tundub, et nende aparaat näitab pisut rohkem, teistel on ka kahtlaselt kõrged näidud olnud. 

Image  Keskendun. Enne segateadet. Kaelarätik läks ka kaduma pärast seda võistlust…

Aga homme on Haanjas Võru Karikavõistlused, lühike mass, mina ja Priit oleme stardis. Saan teha MMi vigade paranduse ja massis pihta lasta. 

 

2 thoughts on MMi kokkuvõte

  1. i have forgotten, that 15th – your best result in sprint because i have been surprised, that you on last lap have lost 6 positions in it. it only goes to show, that if you will even win all competitions without exception, i all the same shall find something for criticism 🙂
    in addition i don’t think still that mass-start was failed.

    PS i downloaded last photo in entry. it was found that in my collection of your pictures it came to be… second 🙂 i’m good fan!

Comments are closed.