Pokljuka ja Ridnaun

Ajaveeb

Pokljuka ja Ridnaun

Täna on viimane päev Pokljukas. Nagu öeldud, massi ma ei lähe, kuigi eks ta pisut kipitab. Õnneks me naiste võistluse ajal juba sõidame, nii et ma ei pea vähemalt seda telekast nägema. Enesetunne on juba märksa parem, aga tegelikult väga ei taha seda suurt tõusu 5 korda võtta. Nii et elan üle. Ega ma MK üldvõidu peal väljas ei ole, et iga punkt tähtis on, kogun parem MMiks vormi.

Paar asja, mis mul viimati kirjutades meelest ära läks. Meie sõidu ajal läks ameeriklaste määrdeboks põlema. Rada oli musta suitsu täis ja leeke oli ka näha. Õnneks keegi viga ei saanud, varustust neil vast ikka läks, aga mitte väga palju, vähemalt pole eriti kuulda olnud. Teine asi oli see, mis Jaan (meie määrdemees) mulle viimasel ringil suurel tõusul ütles. Põhimõtteliselt "anna alla". Ei, siiski mitte. Ta ütles midagi taolist: "Ei anna järgi, edasi on ainult (mäest) alla", aga põhimõtteliselt võib sellest "anna alla" välja lugeda küll. Laskesuusatajate naljad. "Kõik lasevad palju trahve", "kõigil on raske", "läheb hästi, oled 27". Esimest lauset öeldakse pärast 3 või 4 trahvi, teist siis, kui kaotad ringiga minuti ja kolmandat siis, kui stardinumber on 26. Omad naljad.

Homme siis Ridnauni. Ridnaun on väga kaunis koht. Seal olid minu esimesed noorte maailmameistrivõistlused. Kuues, kaheksas ja kahekümne kuues koht. Üsna hästi esimese aasta kohta. Kõrgust on seal umbes 1300, hotell on kohe tiiru kõrval, kui lund on, siis on ilusad pikad matkarajad ka sees. Saksa naised on ka tavaliselt samas kohas laagris olnud. Ja hotell on ka viimase peal. Söök, elamine, kõik. Isegi oma väike spa on, basseinid, saunad. Väga uhke. Loodetavasti tuleb tore ja tulemuslik laager.

Samal ajal on Martellis aga noorte ja juuniorite MM. Vaadake biathlon.ee lehelt, kes väljas on. Tundub, et väga suuri lootusi ei ole, kui eilseid Euroopa karika tulemusi vaadata. Muidugi, mine tea, üllatusi võib tulla, aga juuniorite tase on kõva. Tüdrukutest on vähemalt 6 juuniori, kes on sellel aastal MK tasemel punkte võtnud. Iseasi, kas kõik ka sinna võistlema lähevad, Neuner keskendub pigem juba "päris" MMile. Poiste seisu ma ei tea, aga noh, Emil Svendsen oli veel eelmine aasta juunior… Põhimõtteliselt, et meesjuunioritest medalit võtta, peab meie mehi küll kõiki võitma. Noortel on asi pisut lootustandvam, aga mitte ka eriti. Elame näeme, vähemalt on koondis väljas ja sinna on isegi konkurents.

Ka täiskasvanute koondisesse on konkurents. Ridnaunis peaks tulema katsevõistlused. Nii palju kui mina tean, pannakse MMil välja 4 või 5 meest ja 3 naist. Meestest konkureerivad Priit, Indrek, Roland, Kauri, Matu (Martin Maasik) ja Alari (Remmelg), võibolla ka mõni juunioritest. Naistest mina, Sirli, Taku, Triin (Peips) ja Kadri (Lehtla). Vaata ka Euroopa karika tulemusi data.biathlonworld.com. Nende katsevõistlustega on see asi, et räägitakse, et peaks tulema, aga keegi ei tea, kes neid korraldab, millal on ja mis üleüldse toimub. Üks nendest asjadest, mis on lihtsalt kuskil õhust tulnud. Müstika. Mina tunnen ennast üsna kindlalt koondises sees:)

Eile tehti Sirlile suurt ülekohut. Ei lastud lõpuni sõita. Eksole, pursuidi reeglites on sees, et ringiga mahajääjad tuleb maha võtta. Sirli pääses aga täpselt Kati Wilhelmi eest ära, isegi telekas oli näha. Aga laskma teda enam ei lastud. Rajalt tuli signaal, et võtke nr.36 maha, sai ringiga, aga tiiru kohtunikud võtsid esimese ettejuhtuva, kelleks oli Sirli (nr. 54 muide). Kusjuures tema ees oleval venelasel lasti lasta. Sohk ja vahetegemine. Sirts oleks olnud 49, kui mitte 48. Tema elu parim koht. Kujuta pilti, sõidad 8 pikka kilomeetrit selles märjas pudrus ära, teed veel normaalse sõidu ja siis sind lihtsalt ei lasta lõpuni tulla. Ma tean seda tunnet. Olümpia jälitus. Oeh. Selle vastu on ainult üks rohi – tuleb lihtsalt kiiremini sõita, et kellegil ei oleks kunagi tahtmist sind rajalt maha võtta.

Natuke ka Pokljukast ja Bledist. Bled on see linn, kus me elame. Üles mäe otsa, Pokljukasse on nii pool tundi autosõitu. Bled on Sloveenia üks suurimaid linnu ja iseenesest üsna kena. Keset linna, kohe meie hotelli lähedal on järv, mille keskel on saar, kus on kirik. Väga kaunis järv on. Ja väga kaunis ümber järve ring on. Minul võttis nii 40 minutit kergelt sörkides ümber järve joosta. Kaotasin ühe kinda ära, aga muidu oli esteetiliselt väga nauditav jooks. Siis on järve ääres veel üks väga kõrge kalju, mille otsas on ka loss või kindlus. Nii et see on tore koht. Hotell on ka tore, söögid on väga maitsvad. Oleks nett ka, oleks kõik väga hästi.

Tänaseks siis kõik.

2 thoughts on Pokljuka ja Ridnaun

  1. Bledist
    Bled ei ole kindlasti Sloveenia üks suurimaid linnu (ca 5000 inimest). Aga üks tuntumaid sloveenia kohti on ta kindlasti, sest seal on hea tähtsaid kohtumisi pidada..
    (Muuseas, järve ääres on Tito suvila, arva milline neist villadest 🙂
    Kui aega on, soovitan lossis ka ära käia.

    Igatahes täpset kätt ja silma ning kõva võhma ja tervist.

  2. Vaata tulemusi
    ja kade meel peaks hakkama. Esikümne koht läks, kui mitte teine. Järeldus: 0 või 1 lastes oled heal kohal. Sama käib ka Priidu kohta. Vahe on ainult hea koha mõistes. Harjutage ja puhake korralikult.

Comments are closed.