Starti!

Orgkomitee otsus – naistel distants, sprint, teade; meestel sprint, sprint, teade. Sohk ja vahetegemine. Mina tahaks ka kahte sprinti sõita. Kujutage pilti, mina sõidan 15+7,5=22,5 km ja Priit kõigest 10+10=20 km. Tegelikult on asi selles, et neil pole kuskilt seda lund võtta, et veel 700m rada juurde teha (meeste sprindi ring on 3,3 km, distantsiks oleks vaja 4km ringi, naiste 3km ring lõikab lihtsalt meeste sprindiringi).

Homme olen siiski stardis. Mida ma ikka hoian, rauda tuleb taguda, kuni see veel kuum on. Pealegi lubab külma, nii et libisemine peaks hea olema. Lähen sõidan, kui midagi väga ilusat ei paista, üritan võtta rahulikult. Homne number on 42, start 15.36.00, kokku startijaid 104. Teisi Eesti tüdrukuid stardis pole, Tagne taastub EK jälitusest ja Sirli valmistub EK sprindiks.
Miks üritan võtta rahulikult, mitte ei võta rahulikult? Sest mul tuleb see üsna halvasti välja. Alati on mul vaja kiiresti sõita, hoolimata trahvidest, kohast, enesetundest. Mõnes mõttes on see rumal harjumus, kulutab ilmaasjata energiat, aga ma olen väga vilets kaotaja ja mul on vaja kõiges väga hea olla. Trahvid trahvideks, aga sõidus pean ikka "sõpradest" kiirem olema. Kasvõi Eesti võistlustel ei suuda ma isegi jälituses ja massis viimast ringi rahulikult võtta, kuigi edu teise koha ees võib olla kaks minutit. Ikka on vaja täie auruga kihutada. Aga homsest võistlusest rääkides – alustan nagu tavaliselt ja vaatan õunte ja kohvipaksu (st laskmise) pealt, kas panna juurde või jätkata samas kiires, aga mitte väga kurnavas tempos. Ühesõnaga, lähen teen oma sõidu.
Libisemisega saab ilmselt palju nalja. Täna testisin suuski, ühed suusad libisesid mäest alla, aga mäest üles sõites oli tunne, et keegi on naelad vist alla löönud. Teine paar käitus risti vastupidi. Homme veel timmime ja testime, küll ma midagi head välja mõtlen. Stardigrupiga üritavad ka paljud kavaldada. Esimeses grupis on muidu õigus startida MK arvestuses 30 parimal ja tavaliselt nad seal stardivadki. Homme on esimeses grupis aga ainult 14 startijat. Järelikult pooled loodavad, et lõpus on parem sõita. Elame, näeme. Mina nagu ikka teine grupp, kuna niikuinii on suur osakaal laskmisel, siis pigem stardin ees, muidu küpsen enne starti omas mahlas ära.
Hetkel on meie tiim kokku kuivanud, kaks sportlast ja kolm asjameest. Indrek, Roland, Kauri ja Sirli sõitsid Obertilliachi ära. Aga tuleb rahvast juurde.Neljapäeval tuleb ühel poisil MK debüüt. Täna lendab siia Tallinna poiss, minu klubikaaslane SK Biathlonist, Martin Maasik. Ja neljapäeval stardis. Koos Kauri ja Priiduga. Olge tema vastu hellad, mina kaotasin oma esimesel MK etapil võitjale 13(!) minutit. Lasin hästi, kõigest 6 trahvi. Aga olen ka olnud 104 osavõtja seas 103, nii et las poiss teeb oma sõidu, kui natukenegi pihta saab ja järgmise aasta MK normi (20% kaotust võitjale) ära täidab, on kõik hästi.