Sattus ükspäev kätte vana ajaleht, mis rääkis, kuidas noortel on suvevaheajal igav. Minu jaoks täiesti mõistmatu mure. Suusatajate puhkus on aprillis, sellel aastal lausa märtsi lõpust. Töölt(=suusatamisest, treeningust)vaba. Tegele oma asjadega. Ma naudin seda, kuid pigem on probleem selles, kuidas kõiki tegevusi selle kuu aja sisse ära mahutada.
Laagrites on rusikareegel, et puhkepäev on kõige väsitavam. Puhkusega on sama jama. Ma olen õhtul kaheksast alates nagu laip, aga no enne 12 kohe ei saa magama. Eeldusel, et ma üldse enne 12 kodus olen;) Tuleb ju aeg kiiresti tasa teha. Kuna alates jaanuarist õppimisega ei tegelenud, tuleb nüüd kiirelt ühe kuuga hakkama saada. Vahemikus juuni-märts käisin peol/koosviibimisel/lihtsalt külas nii umbes keskmiselt korra kuus. Või harvem. Nüüd on vaja kiirelt kuuga keskmine üles saada.
Ja kõik tahavad näha ka. Talvel ükski aeg ei sobinud, sest lihtsalt olid kogu aeg ära. Siis lubasid suure suuga, et aprillis olen vaba. Ja nüüd tuleb lubadusi lunastama hakata. Pluss veel ülejäänud asjad.
Näiteks kolmapäeval käisin lõppastme koolituse libedasõitu tegemas. Väga põnev oli. Et ma olin kavalalt üksi autos, sain kõiki harjutusi topelt teha. Nämmu;) Selg ees sõita polnud mingi probleem. Parem külg ees, vasak külg ees, ükskõik kuidas. Pole probleemi. Keegi oleks võinud filmida, siis oleks ise ka teada saanud, mitu piruetti isiklikuks rekordiks sain. Esimesed korrad oli adrenaliinilaks kõva, hiljem harjusid ära, aga kui ikka jälle täitsa käest ära läks, siis võttis rooli taguma küll. Väga kasulik koolitus. Soovitan soojalt, kui nad hirmsasti raha ei tahaks, ma läheks kohe veel. Talvel jäärajale:D Muidugi, ega ma nüüd selle mõnetunnise koolituse pärast kohe libedaga sõita ei oska, aga vähemalt olen teooriaga umbes kursis ja tean ka tunnet, kuidas on reisijana rooli taga olla. Loodetavasti päris liikluses ei pea seda kogema, väiksemaid sabaotsa vänderdusi tuleb niikuinii ette. Nüüd tuleb kunagi veel säästlik sõit ka ära teha (veel säästlikum kui praegu? Ei ole võimalik!) ja siis saan juulis vahtralehtedest lahti. Samas vahtralehed on hoiatusvärvus, et teised autojuhid väga hukkamõistvalt ei vaataks, kui ma auto ebasobivas kohas välja suretan või mõne muu ebaloogilise liigutuse teen;)
Selle nädala saavutuste hulka lähevad lisaks väga tugevale sotsiaalsele poolele ka suure hulga lampide ühendamine (sh ka meie filigraansed LEDid), mis tähendab, et kui me kuskil köögimööbli, khm, saame ja ukseliistud ära paneme, siis on elutuba täitsa elamisväärne. Sest ega hunnik tilpnevaid juhtmeid ja muid selliseid vidinaid elamist ei sega. Minu lõputöö on lausa niikaugel, et lisaks programmeerimisele olen mõned sõnad ka kirjutanud. Ausõna, koodi kirjutamine on lihtsam kui ilusa jutu. Koodi saad kontrollida, kas ta toimib nii nagu vaja. Ilusa jutu puhul pead lihtsalt lootma. Veel olen sel nädalal tegelenud enda ja teiste majandusliku seisuga, nii positiivses kui negatiivses suunas. JA MA EI OLE ARVUTIGA MÄNGINUD. Ma ei ole isegi mitte Simsi ega CIVi uuesti peale pannud ja ei näe, et enne juunit paneks ka. Vot sellest ma alguses rääkisingi – mul on puhkus ja mul pole isegi aega rahus arvutiga mängida. Elu on ikka ebaõiglane küll;)
Järgmisel nädalal ootavad mind ees kõigepealt järgmise hooaja plaanide arutamine peatreeneriga, kes loodetavasti ikka jääb peatreeneriks; vestlused sponsoritega stiilis “oli tore hooaeg, aitäh abi eest, loodame et koostöö jätkub”; ilus olemine Eesti Ehitab messil Viessmanni boksis, sest Viessmann on suur koondise sponsor; ja kindlasti midagi veel, mis mul praegu meeles ei ole, aga kindlasti tuleb ära teha. Ahjaa, kui keegi oskab soovitada Tartu kandis head ja odavat meistrit, kes mööblit valmistaks ja kelle ooteaeg oleks alla 2 kuu, siis andke teada. Te teate, kust mind leida.