02.09.2010 – Esimesse Ramsausse

Ajaveeb

02.09.2010 – Esimesse Ramsausse

Kuigi oli hetki, mil see esimese Ramsau laagri teostumine näis pehmelt öeldes kahtlane, siis nüüd tundub, et ikkagi saab asja. Mina passin hetkel lennujaamas, Priit ja Kadri (jah, selline ebatõenäoline ekipaaþ) startisid eile lõuna ajal Kadri musta Civikuga Ramsau poole. Kolme inimese asjade äramahutamine oli taas kord paras mustkunstitükk, nüüd hoian ainult pöialt, et nad ikka ilusti kohale jõuaks. Asko juba ootab.
 

  
Mind ootavad ees lennud Tallinn-Kopenhaagen ja Kopenhaagen-München, seejärel S-bahniga rongijaama ja rongiga Bischofshofenisse ning sinna tuleb keegi mulle loodetavasti järele. Kõva reisiseiklus, sellistel puhkudel tuleb mulle alati meelde minu Oberhofi-reis aastal 2002, aga nüüd on mul u 30kg asju vähem, tarkust peas rohkem (tahaks loota) ning kohalikud kontaktidki olemas. Ehk siis väga tsill, kui ropp ja noortepärane olla. Ahjaa, miks mina lendan, aga Priit ja Kadri autoga sõidavad? Noh, keegi peab autoga minema, sest kõigi nende asjadega lendamine ja lennujaamast rendika võtmine sööks umbes kahe kuu eelarve kiirelt nulli. Kolmekesi poleks me aga mingi nipiga ühte autosse mahtunud, vähemalt mitte inimlikes tingimustes. Kolmekesi kahe autoga ka minna ei saa, puhkepausid jääks lühikeseks. Seega pidi keegi lendama ning mina olin see, kes raatsis lennupileti osta. Muidugi, ega ma sest autosõidus ka just vaimustuses polnud;) Ja Kadri autoga mindi sellepärast, et meil tegi üks rattalaager imelikku häält ja üleüldse pole Corolla mõeldud kiirteedel ja/või mägedes sõitmiseks. Ideaalne oleks muidugi olnud, kui kõik sportlased oleks lennanud ja keegi mittesportlane(/sed) oleks autoga sõitnud, aga nii marjamaale me oma rahalise seisuga jõudnud veel pole. Peaasi, et isegi minna saame. 
Viimased päevad kodumaa pinnal olid tavapäraselt kiired. Trenni ja sättimisi ja muid asju. Füüsiliselt on ilmselgelt jõudu juurde tulnud. Teisipäeva hommikul sõitis Priit järjekordsetel rullidel ratta puruks (saldo 2 ratast 5 päevaga) ja õhtul lõin mina tennist mängides reketil keeled katki. Esimest korda elus – kuigi aktiivne tennisemängijakarjäär kestis mul oma 7 aastat. Ning esmaspäevastest hüpetest ei jäänudki jalad kohutavalt valusaks, lihtsalt selline parajalt ebameeldiv.
Hetkeline ilmaennustus Ramsaus midagi ilusat kahjuks ei luba (lauspilvisus – hajus pilvisus – osaliselt pilves – vihma võimalus – lume võimalus jne), lund pidi ka vähe olema, aga lootus sureb viimasena. Mägedesse! 
 
Head kooliaasta algust kõigile, kellel sinna asja on. Minul ilmselt pole, sest ametlik õppe lõpukuupäev oli mul 31.08.2010. Ametlikku eksmati teadet veel pole saanud, aga põhimõtteliselt üliõpilane enam pole…