05.06.2008 – Kiirelt läevad päevad

Nagu niuhti on jälle pool nädalat läinud, nii et arugi pole saanud. Esmaspäeval oli mul eksam ning pärast seda põrutasime Pärnusse minipuhkusele, tagasi jõudsime teisipäeva lõunal, kolmapäev oli täisväärtuslik trennipäev kahe trenniga ja näe, juba ongi neljapäev.

Eksam oli muidugi omaette komöödia. Avatud materjalidega eksam, kuid viisakuse mõttes lugesin siiski enda konspekti üle ja heitsin pilgu peale ka teiste esitlustele. Kindlas teadmises, et eksam algab kümnest, jõudsin mõni aeg varem kohale ja otsustasin ÕISist üle kontrollida, et mis ruumis. Ja suur oli minu õudus, kui algusajaks oli märgitud hoopis üheksa. Mis seal ikka. Astusin sisse – õppejõudu polnud, kõik kirjutasid, minu töö seisis rahulikult laual. Eksami lõpuni tund ja 45 minutit. Mis seal ikka. Võtsin kätte, kirjutasin oma jutu pooleteist tunniga ära ja läksin ära. Mõned jäid veel sinna. Tulemus saabus eile – A. Mis nii viga. Selle semestri keskmine 5.0, AP arvu ei hakka mainima, aga ma rõhungi rohkem kvaliteedile, mitte kvantiteedile. Üldmulje magistriõppest – semestri keskel võib ennast ära rebestada, aga eksamid on väga mõistlikud, et mitte öelda lihtsad. Sobib.

No ja pärast eksamit me läksime Pärnusse. Puhkama. Tee peal oli mitmeid remonte ja kui ma mainin, et meie autol puudub konditsioneer, siis on vist kõik öeldud. Mind see ei morjendanud. Kohale jõudes möllasime soojenduseks veepargis, kus mina olin igal juhul sündinud kaljuronija. Väikesed poisid ei saanud kuidagi vastu. Noorus on ikka hukas. Mina – suur paks vanamutt – sain ronitud, nemad mitte. Kui mina nii noor olin… Priit pidi ka mulle alla vanduma, võrreldes temaga on minu kehakaal ikka märksa väiksem, aga sõrmed on see-eest tugevad. Pärast veeparki olime omadega täitsa läbi ja nii me lebotasime, kuni meid järgmine päev hotellist välja visati. Paar kohustuslikku pilti Pärnu rannas sai ka tehtud.

Eile oli täisväärtuslik trennipäev, hommikul olime Otepääl, lasime ja sõitsime rulli (Otepääl on laskesuusatajate konsentratsioon pisut suureks läinud – soomlased, lätlased, leedukad…), õhtul käisime Vapramäel tõusu ründamas. Täna lähen ma lõpuks dekaani jutule – mitte et mul aimu ka oleks, mis ma rääkima peaks. Eee… ärge mind välja visake ja ärge õppemaksu ka küsige? Vuhh, inimestega rääkimine, pole just mu tugevaim külg. Vähemalt saab kaelast ära.

Ja pärast läheb puhtaks treenimiseks. Esmaspäeval on meil Priiduga koormustest ja siis algabki laager. Minu juunikuu näeb ette 55 treeningtundi, praegu olen täpselt graafikus.