05.07.2010 – Laagrirutiini ootuses

Ajaveeb

05.07.2010 – Laagrirutiini ootuses

Nüüd on siis sündmusterikas puhkenädal õnnelikult seljataga ning aeg jälle laagrirutiini sisse elada. Ausõna, ma juba igatsesin seda. Kooliaeg tuli meelde, siis oli laager see koht, kus sai lõpuks ennast rahus välja magada;)

 Viimase nelja päeva tähtsündmused olid üks uus ülikond, üks pulm, üks sünnipäev, üks võidujooks, kaks vereproovi, kaks uut relvaluba ning üks uue relva katsetus. Polegi nagu väga vähe – minul võttis küll kohati keele täitsa vestile. Üritan pikka juttu mitte teha, aga siiski mõningaid tähtsündmusi valgustada.

Vereproov läks selles mõttes hästi, et (peaaegu) kõik näidud olid (peaaegu) normi piires. Vähemalt midagi katastroofilist ei olnud, minul hemoglobiin 133 ehk ilmselgelt üle keskmise. Priidul olid näitajad samuti korras, aga protseduur ise ei läinud väga libedalt. Ütleme nii, et ta ei ole just kõige suurem nõelaga veenis torkimise fänn;) 

Pulmad olid toredad, toredad inimesed, ilus laulatustseremoonia sõna otseses mõttes Pühajärvel (kus Priidul oli vastutusrikas roll sõrmuste isandana) ja pärastine meeleolukas pulmapidu. Peakangelastele veelkord palju õnne ja elagu!

Pühapäeval käisime Elva järvedejooksul, kus sai selgeks, et lisaks sellele, et valged mehed hüpata ei oska, ei oska nad joosta ka. Külalisesinejad Keenias võtsid nii naiste kui meeste esikoha. Priit jooksis kiiresti ja oli üldarvestuse viies ajaga 16:32 (distants oli ~4,7km), mina jooksin, khm, omas tempos. Varemalt mõtlesin, et kui alla 20 min jooksen ja ilusti ühtlast tempot suudan hoida, siis olen tubli. Olingi – ringide ajad 9:45 ja 9:47 – ning naistest lausa kolmas tulemus!. Pisut jääb ikka kripeldama, et Karmeni käest haledalt ära sain, aga ei olnud kuskilt seda lisakiirust võtta. Jalg kusjuures käitus võistluse ajal väga viisakalt, aga pärast oli pisut valus. Täna annab ka veel tunda, aga varasemates kogemusest võin öelda, et homme on juba parem – peab olema, sest kavas on laktaadijooks;)

Uue relva paberitega on ka nüüd kõik korras ning lausa kaks sisselaskmist tehtud. Laseb küll, punktilaskmisel lasin 97+94+95 ja 75+76+75 ehk kokku 512. Mitte küll mingi rekord, aga igati korralik tulemus siiski. Valetan, ühe rekordi tegin – lamades oli parim halvim tulemus ehk siis varem olen ma alati lamades ühe seeria alla 94 lasknud. Priit see-eest purustas esmakordselt maagilise 500 piiri, peamiselt tänu heale püstilaskmisele: 90+94+95+75+79+74=507. Täna tegime kompleksi ka ja sain enam-vähem pihta. Mõni asi on ikka harjumatu, lukk käib harjumatult kergelt ja kirp on pisut suurem kui vanasti (aga seda saab vajadusel vahetada) ja kirbukaitse (või misiganes) on hoopis kuusnurkne. Aga saame hakkama. Asko jõuab ka täna õhtul Otepääle, siis arutame seda asja.

Muud juttu väga pole. Ilmad on ropult palavad, aga see pole vähemalt kohalikele küll mingi uudis.