Eveli on kenasti siia jõudnud. Ta üritas küll ajastada, et siia jõudmise hetkeks oleks siin talv juba õige hoo sisse saanud ja suusarajad lookleksid kõikjale, kuid peab, nagu me kõik, paraku leppima 2,7 km liivast läbiimbunud kunstlume ringiga. Kuulu järgi pidid siin Skandinaavia parimad lumeolud olema!
Minu arvates iseenesest ei olegi siin nii kehv. Rada on ju olemas ja kurvid ning tõusud üldiselt kenasti sõidetavad. Minu mäletamist mööda on siin olnud palju jäisemaid olusid ja rada rohkem ülerahvastatud kui tänavu. Võib-olla olen ma ise kiiremaks saanud ja seega ei pea sellel aastal nii palju kõigile teed andma kui varem. Ka lasketiirus on kõik OK. Ma ütlen ausalt – ma eelistan praegust ilma kindlasti ilmale alla -15C kraadi, kuhu vähemalt siinkandis võib lisanduda väga vabalt ka tuul. Seega mina olen rahul. Häid suuski testida ei saa, aga ühe nüüdseks juba pisut väsinud suusapaariga saab siinseid nõlvu nühkida väga eduliselt. Täna otsustasid rajameistrid küll päevaks raja sulgeda, et siis pärast „renoveerimistöid“ me homme parema raja peal sõita saaksime.
Meiega nühivad siin võidu Eesti murdmaa täiseskooseisus, Soomest nii laskesuusa kui murdmaa jõuk, Tšehhi murdmaa, Rootsi laskesuusk nii mehed kui naised, eile jõudsid ka Saksa laskesuusa naised ja kohal on ka hulgaliselt Vene päritoluga nooremapoolset rahavast ning loomulikult kohalikud suusahundid. Paar päeva tagasi oli siin veel nähtud ka Norra laskesuusatamise üksikut hunti Alexander Os-i, kes meiega siin iga aasta saatust jaganud. Pole ka ime – poiss on väga põhjamaise päritoluga. Tema kodukohast Tromsöst on siia kõigest 3h tee.
Pool laagrit on läbi ja palju korralikke treeninguid selja taga. Efka on minust ühe tsükli võrra maas ja tema treeningeesmärgid on sellel aastal üleüldse veidi rahumeelsema iseloomuga. Mina aga üritan vaikselt hoogu üles saada. Esmalt sai paar päeva harjutud suuskade peal kulgemisega, seejärel ootas juba ees paar intensiivset mikrotsüklit. Kõik ikka selleks, et end ette valmistada pikaks ja väsitavaks MK-karuselliks.
Enne peame kõik end tõestama ja meeskonda sisse sõitma. Said paika ka viimased katsevõistlused. Kui ilm korrektuure ei tee, siis esimene lumel aset leidev katsevõistlus toimub juba 10. nov ehk sellel neljapäeval ja siis võtame mõõtu sprindis. Teine mass-stardi võistlus peetakse maha 15. novembril ja siis peaks selge olema, kes kuhu. MK kooseis koostatakse siis suvise sprindi/jälituse eestikate ja siin aset leidvate kahe brigitka tulemuste põhjal. Neljapäeval on meil mõlemal plaanis kiirelt sõita ja täpselt lasta. Järgmise teisipäeva võistlusel pean üksi kastanid tulest välja tooma, kuna Eveli võtab ette tee sügisesse Eestisse. Kahe võistluse vahel saame aga pöialt hoida Petsile, kes murdmaa võistlustel vägitegusid plaanib. Juba hakkabki pihta ……
Ahjaa … loodus on imeline. Isegi jänes teab, et hetkel peaks lumevaip siin kandis ikka korralik maas olema ja on värvunud kenasti lumivalgeks. Jama on aga selles, et teda on vabalt tumepruunil-rohelisel taustal näha vähemalt 500m kaugusele. Muide, ise teeb ta näo, et ta on peidus ja nähtamatu. Oehhh…