09.02.2012 – Siil udus ehk täiega kinni

Olen teiega, head lugejad, jaganud siin leheküljel tunduvalt positiivsemaid emotsioone – aga täna ei ole see päev. Oslo MK ei vastanud päris minu ootustele. Oli tore, et sain maailmaga võidu ajada. Samuti oli igati vinge Efkat jälle suusarajal näha. Aga kõik see oleks olnud minu jaoks palju lahedam, kui oleksin püsinud paremini konkurentsis st oleksin suusarajal nobedam olnud. Sel juhul oleksin saanud täitsa viisakate tulemustega maha, aga ei siiski – seekord veel õnnestunud.

Põhimõtteliselt olin valmis Oslos igati korralikult esinema. Õhkkond oli meeldiv ja rahumeelne, kõik eeldused loodud, et hästi panna. Kaudselt võistlused nii hullud ei olnudki – tegingi nagu täitsa korralikud etteasted. Laskmine oli viisakas (1+0), millega võiks vabalt kolmekümne parema piirimail istuda. Aga mida ei olnud, see oli suusakiirus. Ma ei osanud nii kehva suusavormi kuidagi ette näha. Esimese sprindi päeval oli asi eriti hull – energiat jätkus enam-vähem kaheks ringiks ja siis oli kui noaga lõigatud. Täiesti null. Ma isegi kartsin, et äkki ma ei jõua seda viimast ringigi läbida ja ei jõuagi finišisse. Aga kuidagi ikka taarusin selle 3,3-se läbi. Viimasele ringile läksin küll väga heas pundis ja veel rahuldava vaheajaga ehk hea vormiga oleks olnud super „rongis“ istuda ja lõpus „tulistada“.  Aga läks teisiti. Kõik kes ees olid, kadusid püüdmatult eest ja kõik, kes tagant tulid, tuhisesid lihtsalt mööda. Ja mina olin samal ajal täiesti audis – raske nagu ei olnudki, aga käik oli täiesti väljas. Ainuüksi viimase ringi puhas kaotus oli 1min 23 ja ma lihtsalt ei suutnud ühtegi jõulist/teravat tõuget teha. Tasuks 1 trahviga 60. koht. Põhimõtteliselt pääsesin lucky loserina ülejärgmise päeva jälitusse. Uskuge mind, sportlasena ei ole selline seis sugugi meeldiv.

Päev kergemat jalgadelohistamist suusarajal ei andud paraku loodetud kergus jalgadesse ja jälituses pidin sammuti kulgema omas tempos, sest lihtsalt ei olnud laksu poistega kaasa minna. Laskmine oli suhteliselt hea – välja arvatud viimane püstitiir, kus põhimõtteliselt lasin püksid täis. 0+1+0+2 ja 54. koht ei olnud päris see mida lootsin. Ma ei oska hetkel põhjust või möödapanekut treeningutel välja tuua, miks sõit ei kulge. Mõned ideed nagu oleme Efkaga genereerinud, aga kas need ka mõjuvad, ei tea hetkel öelda. Mõned ütlevad, et treenida on vaja – neile võin ma rahuliku südamega öelda, et treeninud olen ma igati vingelt ja täiesti piisavalt. Natuke veel on aega, et ennast üritada üles putitada.

Eile selgus, et olin loteriiga võitnud MM pileti.