11.02.2010 – Selline päev

Ajaveeb

11.02.2010 – Selline päev

Otseselt nagu kurta ei saaks, ega iga päev 16. ei ole (kahjuks). Aga võistlus oli üsna kummaline. Õnneks heas mõttes. Loomulikult oleks suurima heameelega need kaks viimast lasku ka pihta lasknud, aga näe, ei tulnud välja. Sõit see-eest tuli. Kokku olin tubli. Homme-ülehomme jälle. 

 Ei, ma ei saa siiani aru, kuidas ma nii kiiresti sõitsin. Seda küll, et ma tugev olen, aga et nüüd sellel rajal ja nii tugev… Ma üldiselt ei ole mägironija tüüpi, aga tundus, et täna suutsin need esimesed 700m edukalt ära kannatada, suuremate kaduteta ning siis ülejäänud raja olin omas elemendis. Suusad* oli ka head, nii et vaikselt libistasin allamäge. Eriti hea oli esimesel ringil, kui Gregorin ees tuult murdis, ma lihtsalt tegin ennast võimalikult väikseks ja aerutasin. Tubli 500m järjest ei olnud põhjust ühtegi korda keppidega tõugata. Järgmistel ringidel, kui üksi olin, siis juba pidi tõukama. No ja viimasel ringil oli natuke värsket lund ka. Ei, tubli olin. Eks homme näeb, kas see oli nüüd mingi anomaalia või lähebki lammutamiseks;)

Lamades lasin ilusti. Natuke läks sihtimiseks, eriti enne teist lasku, aga üldiselt oli ilus. Ohtu polnud. Ja siis püsti. Kolm lasku ilusti, neljandaga jäin pisut pikalt sihtima, lasin napilt mööda ning selle sihtimise pärast polnud viimaseks lasuks enam piisavalt hapnikku ning polnud ohtu ka, et see pihta läheks. Oleks pidanud kaks korda hingama. Tagantjärgitarkuses olen ma tugev. Ehk seekord läks nii. Üleüldse hakkab see püsti laskmine viimasel ajal natuke närvidele käima, USA seeria on 4+3+1+2. Kusjuures ma lasen püsti paremini kui lamades, ausõna! Tulemustes see küll mingipärast ei kajastu… Vaatame seda asja.

Ees ootab lõbus nädalavahetus.

Priit oli peaaegu et tubli, või nagu Jaan selle kohta ütles – “Jälle ei tahtnud punkte saada”. Ka seda asja me veel vaatame.

*Need on ühed fenomenaalsed suusad. Eelmisel aastal võistlesin nendega Vancouveris ja mõne loetud korra veel. Sellel aastal kaalusime pikalt, kas neid üldse siia USAsse võtta, sest no ei olnud nagu eriti libisenud. Võtsime, et äkki on “Põhja-Ameerika suusk”. Ja ongi! Kõik võistlused on siin nendega sõitnud, kusjuures alati on suusk väga hea olnud. Fantastika. Muuseas on mul üks paar, mis libiseb peamiselt Anterselvas värskel lumel. Harva kuskil mujal. 

One thought on 11.02.2010 – Selline päev

  1. Tubli, väga tubli
    Ennustasin, et vabanemine tuleb Ameerikas ja nii see paistab minevat. Vaatluste järgi oled tõesti tippvormi saavutamas- kuurus oli ju täna super. Vähe murelikuks teeb püstitiir- ei tea kas vütad seda alateadvuses vähe lõdvemalt peale pikki õnnestumisi, aga samas lamades teeb seda rohkem rõõmu.Homme peaks veel parem päev tulema- ehk selle aasta parim tulemus? Ja küll Priidul ka see purakas välja tuleb, loodetavalt nüüd kosunud ja jõuab hästi ka teist poolt sõita, laskmine juba tubli.
    Igatahes libedat suuska ja teravat silma teile sinna.
    PS. Loodan et homme ei pea teises tiirus pöidlaid enam siniseks pigistama…

Comments are closed.