12.12.2007 – Pokljuka

Ajaveeb

12.12.2007 – Pokljuka

Seekord siis Sloveenia. See on meie viimane peatuspaik enne teenitud jõulupuhkust. Kavas on neljapäeval individuaal, laupäeval sprint ja pühapäeval teade. Ja siis – kojuminek!

Pokljuka ise on põhimõtteliselt ainult sõjaväeosa, lasketiir ja suusarajad. Kogu muu üritus toimub 30km eemal Bledis ja nendevaheline transport toimib vahvatel mägiteedel vahvate sõjaväeautodega. Bled on tore väike linnake väga ilusa järve ja järvesaarega. Me sööme lõunat ja õhtusööki restoranis, kus on miljonivaade. Samas paigas on viibinud näiteks ka prints Charles jpt. Uhke värk. Restoran on nii uhke, et õhtusöök kestab tund aega, mida muidugi meiesugused sportlased hinnata ei oska…

Täna oli kole ilm. Lund sadas ja tuul puhus. Kohati oli tiirus selline tuul, et tahtis mati pealt ära puhuda. Suusarajalt ka. Kui homme sama seis on, siis laskmine on küll kohati õnnemäng – saad tuuleiilide vahel ära lastud või pead orkaaniga võitlema. Eile olid seevastu ideaalsed tingimused, mis aga ei seganud mul trahve laskmast…

Suusatamise koha pealt pean ütlema, et vaikselt hakkab väsimus tulema. Täna oli küll juba parem, aga eile ei jõudnud trennis midagi teha. Lasin ja suusatasin marurahulikult, põhitõusule ei hakanud minemagi. Korra tõusu all juba sõitsin ära, siis vaatasin, et vist ikka ei taha sinna minna ja tulin kõige otsemat teed ära. Täna oli vähe rõõmsam päev, isegi kiiremaid liigutusi kannatas teha.

Kannatamine saab vist homme võtmesõnaks? Individuaal ei ole tavaliselt eriti kerge ja see rada mulle väga ei meeldi. Ei olegi midagi hullu, aga meeldivaid mälestusi ka ei ole. 2004. aastal, kui Indrek siin viies oli, olin mina sprindis 3 trahviga 69 ja kaotasin võitjale 4:30, eelmisel aastal olin peale haigust ühe trahviga 38. Ühesõnaga erilist lennutunnet siin kohanud ei ole. Samas rada oleks nagu mulle sobiv. Mõningad lühikesed tõusud ja üks suur tõus, aga mitte väga suur. Väga palju on siledat maad. Eks siin sõltub päris palju suusast ka, eelmisel aastal oli meil legendaarselt halb suusk siin. Kui lätlast enam pärast laskumist ei näinud ka, siis oli ainus lohutus, et poolakas hakkas vaikselt maha jääma, st neil oli veel hullem suusk. Seekord tundub asi parem olevat, ei ole sellist sula, vaid ilus talvine suusailm. Ainult lumi võiks mitte sadada. Muuhulgas libisevad näiteks minul siin suusad, mis kunagi kusagil mujal libisenud ei ole. Mägede õhk?

Homme olen mina nr. 84, siiski viimane stardigrupp, sest see arvestus käib IBU-punktide järgi, kus ma olen alles 30-midagi. Suurt vahet ei ole, ega stardinumber ei sõida. Aga tuleb sõna otseses mõttes tihe võistlus. Siin on nimelt selline ring, et ühte u 500m lõiku sõidetakse kaks korda. Ehk selleks ajaks, kui mina stardin, on kõik suusatajad veel rajal ja see lõik eeldatavasti kergelt ülerahvastatud. Hea uudis on see, et edaspidi jääb rahvast järjest vähemaks. Halb on see, et viimasel ringil olen ma tõenäoliselt täitsa üksi.

Muidugi, ega homme see sõit nii oluline polegi, tähtis on täpselt lasta. Minuga on küll praegu fifty-sixty, vahel lasen pihta, vahel mööda. Teoorias üle kahe trahvi tiiru kohta ei tohiks kuidagi lasta, aga individuaalis on kokku kaks trahvi juba palju, eriti minusuguste jaoks. Ja kui peaks veel tiirus tuul ka juhtuma… Mis siin ikka, tuleb lihtsalt külma närvi säilitada ja selline võistlus teha, et pärast hea meelega kirjutad kohe;)

Priidu homme ei stardi, rajale lähevad Indrek (nr.2) ja Roland (97). Naistest on lisaks mulle Kadri (13). Kirjutamise koha pealt väidab Priit, et tal läheb nii halvasti, et ei taha ja üleüldse ta ei oskavatki kirjutada… Küll jõuab. Homseks hoidke pöidlaid, aga midagi jätke laupäevaks ka. Ma ju rohkem sprinditüdruk sellel aastal;)

5 thoughts on 12.12.2007 – Pokljuka

  1. mida nüüd?
    Mingil ajal oli nii, et kui mehed põrusid, siis naised, loe Eveli, tegid korralikult. Kuidas täna?
    Ukraina mehed kolmekesi 10 seas 0-1 trahvi. Kõik on võimalik.

  2. pole hullu
    Varsti saad koju. Veel mõned pingutused. Sellist sõnadeühendit nagu “ei saa” pole olemas.
    Homme puhkad, magad, loed… ja laupäeval hakkate vast Eesti poole tulema. Mõtle positiivselt.
    Kõik mis ei tapa, teeb tugevamaks.

  3. Pole hullu. Bled on ilus koht.. kas sa saare peal oled käinud? Ära nende mägede peale liiga palju mõtle.

  4. Kadri sõitis juba enam-vähem. Sust ei saanud üldse aru. Mingi jama pidi vist olema. Vähemalt tundus nii.

Comments are closed.