59 SAUE Eveli EST 2+0+0+2 4 51:17.0 +7:29.7

Ajaveeb

59 SAUE Eveli EST 2+0+0+2 4 51:17.0 +7:29.7

Eilne võistlus tekitas mitmeid küsimusi. Esiteks, kas ma üleüldse suusatasin rajal või tegin midagi muud? Teiseks, kas sellise sõidu pärast on vaja suvi läbi treenida? Kolmandaks, kas on ikka õige spordiala valitud? Ja neljandaks, kas poleks õigem hoopis normaalse inimese kombel normaalset tööd teha ja mitte ennast niimoodi piinata?

Ma olen varem ka teinud hirmsalt halbu sõite, koht ei olnud eile nii katastroofline midagi, ikkagi esikuuekümnes ja laskmine oli andestatav. Ühel aastal ma ei saanud vist 70 hulka ühelgi sõidul ja 60 sees olemine oli igal juhul aastaid sündmus, nii et selle koha pealt ei olnud hullu midagi. Aga TUNNE ja teadmine, milleks ma olen sellel aastal võimeline olnud ja mida ma eelmisel aastal tegin. Sõidujärgse enesetunde poolest läheb see sõit ühte patta Torino olümpia individuaaliga (5 trahvi, 73. koht, kaotus võitjale 11:29, sõidus umbes seitse minutit). Eile oli umbes sama õudne. Esimene ring sõitsin omast arust täiesti normaalselt. Sellest hoolimata kaotus 45 sekundit ehk pool päeva. Ja siis oli korras ka. Tegelikult juba esimese ringi suurel tõusul mõtlesin, et ärge jamage, ma pean siit veel neli korda üles sõitma? Mina? Nende jalgadega? Mis nipiga? Ja järjest hullemaks läks. Jalad olid nii kinni, mis kinni. Lihtsalt keeldusid tõusu peal suusaliigutuse tegemisest. Põhimõtteliselt ei ole võimalik nii palju tõusu peal kaotada, aga näe, oli. Isegi üks õdedest Semerenkodest, kes ka kõige kiiremini ei sõitnud, suutis mul ühe 20-meetrise nuki peal 5 sekundit eest ära sõita. Ja veelkord – tema sõitis ka suhteliselt aegalselt. Enda arvates ma ikka suusatasin, aga edasi ei liikunud üldse.

Ma vist hakkan ära väsima. Hommikused pulsid kipuvad ka juba tõusma. Hea meel on ainult selle üle, et kaks sõitu veel ja siis on kodu. Ja sprint on tervelt poole lühem kui individuaal, selle ma ikka kuidagi ära sõidan. Teade on veel lühem. Elan üle. Halb on ainult see, et sprindiring ei ole eriliselt kergem, ainult üks (ainus, mida ma sõita jõudsin) tõus on puudu, põhilised mäed on ikka alles. Mulle üldse ei meeldi need tõusud, ma ei saa nendest üles. Ma oskan sõita – mäest alla. Ma jõuan sõita – siledat maad ja lauget tõusu. Aga ma ei jõua tugevasti tõugata – järsu ja pika tõusu peal. Peaks tegema IBU-le ettepaneku, et edaspidi võiks MK-sid korraldada ainult Hochfilzenis, Osrblies, Östersundis, Holmenkollenis, Anterselvas ja äärmisel juhul ka Lahtis ja Beitostolenis. Ülejäänud kohtades on minu jaoks pisut liiga suured tõusud. Vuhh, vastik. Vähemalt MM on sellel aastal normaalses kohas, muidugi kui nad seda rada kuidagi ümber ei vääna. Loodetavasti mitte.

Miks ma ei liigu? Olgem ausad, ei tea. Liiga vähe treenitud? Liiga palju treenitud? Liiga palju võisteldud? Liiga vähe võisteldud? Ma jätkuvalt korrutan endale, et ela sprint üle, see on poole lühem, teade on veel lühem suts ja siis on selleks korraks kõik, siis saab koju… Eile oli KOHUTAV võistlus. Nagu need õudusunenäod, kus pead kellelgi eest ära jooksma, aga lihtsalt ei liigu. Vot umbes sama asi. Kusjuures suusad olid vähemalt allamäge küll head, nii et isegi selle kaela ei saa midagi ajada. Ikka ise, ainult ise. Kergelt hakkab juba närvidele käima, et teed normaalse sõidu, siis mõne aja pärast hullumeelselt viletsa. Jälle hea sõit, tundub et hakkab juba tulema… ja siis jälle katastroof. Psüühiliselt on päris raske niimoodi üles alla käia. Oleks kogu aeg stabiilselt halb, siis sellega harjuks ära. Aga kõrgelt kukkumine on valus. Kuigi ma olen üksjagu füüsiliselt kukkunud, pole ükski nendest nii valus olnud kui sellised laksud. Füüsilise valu puhul on vähemalt tabletid olemas…

Laskmine oli enam-vähem. Algus ja lõpp kehvad, vahepealne hea. Vähemalt selle koha pealt on lootust.

Ma tahan koju. Ma ei taha siin enam olla. Tehke kuidagi nii, et Eestis lumi maas oleks…

Ei, täna on juba parem päev. Tuju teevad paremaks näiteks koristaja, kellega me vabalt suhtlesime. Tema sloveeni, mina eesti keeles. Mõistsime teineteist ideaalselt. Ja ilm ja loodus on siin ka tegelikult ilusad. Ja ma elan kõik üle. Muud varianti ei ole. MMini on jäänud natuke alla kahe kuu. Sellega võib paljutki muutuda ja mina teen kõik endast oleneva, et ainult paremuse poole.

Kats sõitis eile ilusti. Tahtmist on tal ikka väga palju, jõudu ja kõike muud ka – raske rada sobib talle. Kui laskmine ka vaikselt paremaks läheb, siis hakkavad head kohad tulema. Tal siiski alles esimene MK- ja teine hooaeg üldse ja nagu öeldud, tahtmist palju, siis ei pruugi kõik päris ideaalselt välja tulla. Aga üks kord tuleb, ja siis hoidke kõik alt! Kaasaarvatud mina muidugi. Mehed olid umbes sama kinni kui mina. Suhteliselt. Ei olnud eestlastel hea päev… Võiks öelda, et hullemaks ei saa enam minna, aga sellele oleks vastuseks Hillari legendaarsed sõnad Torinos: "Usu mind, saab küll".
 
Lõpetuseks midagi ilusat ka – luiged Bledi järvel.

Image

9 thoughts on 59 SAUE Eveli EST 2+0+0+2 4 51:17.0 +7:29.7

  1. Tänud ikkagi
    Kõigil on mõnikord halbu päevi, kui lihtsalt ei jõua midagi teha. Tavalise inimese puhul ei paista see välja, aga laskesuusatajad ju pidavalt kõigi pilgu all.
    Kahju muidugi, et nii läks. Mulle tundub, et laskesuusatajatele oleks rohkem taustajõude vaja, kaasa arvatud spordipsühholoogid, kes aitaksid raskest hetkest üle.
    Homme saan jälle teleri kaudu sõitu jälgida, siis hoian teile kõigile pöialt ja igaks juhuks suurt varvast ka 🙂

  2. väga tihe võistlusgraafik
    …tudnub mulle, kui peab suhteliselt rahulike treeningute ja mõnede kiirenduste pealt ühtäkki 3 nädalavahetust 3 starti järjest tegema. See tundub karm. Võibolal oleks mõistlik hooaja alguses ja enesetunnet arvestades teinekord mõni start vahele jätta. Suure väsimusega kipub organism nõrgenema, olge valvsad, püsige terved! Tervitused ka Priidule!

  3. see teebki biathloni põnevaks, et kõik on võimalik, heaks näiteks ukrainlaste kohad distantsil, ka ints oleks trahvideta poodiumil olnud, ja Neuner oli pikalt ees, viimase tiiru 4 trahvi kukutas esikümne piriile, björndalen üks nädalavahetus võidab ja siis on jälle vaevu-vaevu punktikohtadel, nädalavahetuse teadeoli ses mõttes uskumatu, viimases tiirus vahetus võitluses lasta kolm trahvi ja ikka teade ära võita, sest ka vastane vääratas kolmel korral ja seda isegi varupadrunitega…, ja see juhtub meestega kes eelnevatel päevadel mingi 6 tiiru peale vast vaid korra või paar eksisid. Nauditav. Taguge rauda edasi, kuni see kuumaks läheb! Tagasilöögid on väga õpetlikud.

  4. Ilus sõit … Sul need sõidud üle kivide ja kändude lähevad :)… kahju et kokkuvõttes 25 hulka ei saanud, aga suurepärane, et suudad ikkagi pidevalt punktikohale tulla.

  5. pigem hästi
    telekast oli huvitav vaadata, kuidas naised püstitiirus tuule käes kõikusid ja trahve said. Ka saksa naised, 2-3 tükki. Evelil oli selle tiiru kiireim laskmine ja ainult 1 trahv. Jõudu homseks, hoiame pöidlaid. Sirli tuntud kiire alustaja ja laskja ka, loodame parimat. Sa tood võistkoinna siis 6-na vahetusse.

  6. Kuidas ei saanud 25 hulka?
    24. koht oli ju täna ja MK kokkuvõttes kogunisti 19. Palju õnne! Kas see siis annab nüüd edasisteks MK-etappideks tasuta ülalpidamise?
    Nagu näha, polnud kellelgi täna puhast laskmist, nii et Eveli tulemus on väga hea.

Comments are closed.