13 SAUE Eveli EST 0+0+1+1 2 33:14.20 +1:36.5

Ajaveeb

13 SAUE Eveli EST 0+0+1+1 2 33:14.20 +1:36.5

Eile oli tore võistlus, ausõna. Märgid kukkusid üsna hästi, ässadega võis rahumeeli koos sõita, suusk oli ülilibe… Koht võibolla ei tundugi nii hea, aga elu parim jälitusekoht sellegipoolest. Mulle hakkab see Hochfilzen varsti meeldima, kui asi nii edasi läheb. Täna saan veel korra paljudega võidu sõita – ees ootab teate esimene vahetus.

ilse päeva algus ei läinud väga libedalt – unustasin näiteks joogile pulbri sisse panna. Alles määrdeboksis avastasin. Ja siis oli tükk tegu, et kuskilt midagi saada, lõpuks Priidu uuris välja, et Rolandil oli pulber kaasas, nii et sellega läks hästi. Pealelaskmine ei olnud samuti päris samasugune snaipritöö nagu eile, aga väga viga ka ei olnud. Rada tõotas tulla nagu mulle loodud – ilma suurte tõusudeta, paari kaval kurviga ja head suusavalitsemist nõudev. Kuna päris palju oli värsket lund sadanud, siis osa rajast olid mehed täiesti peegliks ära sõitnud. Puhas jää. Ja sealsamas kõrval pehme plöga, mis suusa kohe vales suunas ära juhib. Sellisel rajal peab julgema sõita. Nii soojenduse kui ka võistluse ajal oli päris mitu sellist hetke, kui suusa alt ära viskas või muidu viltu keeras. Selleks peab valmis olema, muidu oled külili nagu viis kopikat.

Igal juhul esimene ring tõotas tulla vahva. Olin üsna kindel, et tagant tuleb hirmus punt, kes mind kõik kinni püüab, hea kui jõuan tiiru 20 sees. Alguses andsin natuke hagu, et kätte saada ees startinud Anisimova, kes sprindi sõitis umbes samas tempos kui mina. Istusin siis talle rahulikult tuulde ja tuli välja, et meil kahel oli selline suusk, et hoia ja keela. Rahulikult püüdsime Olofssoni kinni ja sõitsime mööda. Neuner üritas meil eest ära sõita, väga ei õnnestunud. Ühe hiinlase saime veel kätte. Lihtne oli sõita, minu arvates sõideti täiesti rahulikult. Tiirus olin ka rahulik. Küll üks esimesi, kes nö minu pundist paugu tegi ja sain üsna vara minema ka, aga ei mingit kiirustamist. Kindel, rahulik, hea rütmiga laskmine. Rõõmsalt Kati (Wilhelmi) järel rajale.

Raja esimesel osal oli mul tõepoolest supersuusk. Rahulikult sõitsin Katist mööda. Metsik. Raja teises osas tulevad vaikselt tõusud, seal on mul raskem, aga pundis olin sellest hoolimata ilusti sees. Sellel ringil oli vist see koht ka, kui Olofsson üritas must tõusu peal mööda minna, astus suusale ja pani nätaki! põlved maha. Enda viga, kes käskis mööda suruda. Teise tiiru tulin jälle rõõmsalt suures pundis. Märgid hakkasid kukkuma. Viimane lask oli küll põhimõtteliselt möödas, aga õnn oli minu pool ja märk siiski kukkus. Jälle rõõmsalt ringile, jälle viies koht nagu näiteks Anterselva massis pärast teist tiiru. Ja eelmisel aastal lasin samal võistlusel 0+0+1+3. Nii et võistlus polnud veel kaugeltki läbi.

Nüüd hakkasin vaikselt ära väsima, ringid läksid juba raskeks. Suusk oli endiselt hea. Ühel ringil, oli see kolmas või neljas, enam ei mäletagi, juhtus selline põnev lugu. Läksime siis koos Andrea (Henkel) ja Magdalenaga (Neuner) ringile. Mina tiksusin vaikselt tuules. Siis tuli üks selline keskmist sorti laskumine. Nemad läksid kahekesi kõrvuti ees, mina tulin tagant. Ja loomulikult libisesin neile selga, üritasin ennast võimalikult kahe vahele hoida, et mitte päris selga sõita kummalegi. Ja siis tuleb Henkel asendist välja ja kukub keppidega tõukama, ja otse minu suusa pihta. Minul suusk alt ära, kuskile Neuneri suuskade vahele. Nii me seal kolmekesi olime, suusad-kepid omavahel sassis. Ma mõtlesin, et nüüd paneme küll kõik kolmekesi sinna keset rada külili. Kuidagi saime siiski suusad otseks, lükkasin Neuneri edasi (et ikka oma suuski kätte saada) ja sõit jätkus. Neljas ring oli mulle muuhulgas juba väga raske, kartsin juba isegi laskmist, et kas mitte väsimus liiga suureks ei lähe ja jalg all värisema ei hakka.

Õnneks läksid ka mõlemad püstilaskmised täiesti viisakalt. Arenguruumi veel on, aga üsna hästi siiski. Kolmandas tiirus lasin mööda neljanda lasu, ja kaugele-kaugele. Pärast kolme tabamust käis korra mõte läbi, et päris hästi läheb ja sinna nahka see järgmine lask läkski. Viimases tiirus läks esimene lask üsna napilt üles, ülejäänud lasud olid mõlemas tiirus ilusad. Võrreldes eelmise aasta 1+3 ja Anterselva 3+3 oli 1+1 igal juhul edasiminek. Ei läinud päris labiilseks.

Viimane ring oli tugev andmine. Mina olin väsinud ja taga tuli hirmus jälitajate punt. Henkel, Becaert ja Olofsson said mööda raja peal ning finishisirgel jäin Olofssoni taha karpi, nii et üks norra tüdruk surus meist mõlemast mööda. Kui päris aus olla, siis olin ma kinni ka, aga vähemalt on ilus mõelda, et poleks karpi jäänud, oleks mõlemale ära pannud… Oleks tädil rattad, oleks ta omnibuss…

See oli tõepoolest hea võistlus. Võisin enam-vähem kõigiga võidu sõita, 28. sõiduaeg, kaotus umbes minuti. Ja seda 10km peal! Hea sõit. Selgelt kiiremini sõitsid minu arvates ainult Jurjeva, Glagow ja Becaert, nemad tulid ja läksid, teised võibolla vajusid pisut eest ära, aga kontakt säilis. Muidugi, ega ma kõiki rajal ei jõudnud vaadata ka. Igal juhul vist oli telepildiski näha, et püsisin suurte nimedega ilusti koos pildis. Laskimine oli hea, muidugi eilsetes heades oludes lasti väga vähe trahve ja sellises tihedas konkurentsis otsustas see palju, aga häbenema ma ka ei pea. Kokkuvõttes tore võistlus. Näiteks Bailly lasi minust ühe trahvi vähem ja võitis mind puhtalt jälituses 30 sek… Muidugi, see rada oli mulle nagu loodud, raskemal rajal oleks ma kindlasti rohkem hävinud, aga vähemalt on mingi vorm vaikselt tulemas.

Täna siis teade. Nii mehed kui naised on nr. 17, nii mina kui Priit esimest vahetust. Mina tahtsin esimesse vahetusse puhtalt selle pärast, et veel harjutada teistega koos sõitmist ja laskmist. Meil on seal teisest reast startijate hulgas tore kolmik – nr. 16 Soome ja Kaisa Mäkäräinen, nr.17 Eesti ja mina, nr. 18 Läti ja Madara Liduma. Lisaks on täna õues kerge miinus, mis tähendab, et rada on metsik lennuk, mis mulle ainult head meelt teeb. Ohtlik võib see ka muidugi olla, juba eile suutis üks valgevene tüdruk endal suusa pooleks kukkuda. Täiesti uskumatu. Aga laskumisi pole ma kunagi kartnud, kui siis ainult tõuse…

Polegi varem laskesuusatamises kolm päeva järjest võistelnud. Viie päevaga neli võistlust küll, aga mitte kolm päeva järjest. Õnneks on teade nii lühike, et selle kannatab igast asendist ära. Ja muidugi on suur abi ka massöörist, kes pärast võistlust "meiega maadleb", nagu treenerid selle kohta ütlevad. Tegelikult siiski venitab-lõdvestab. Pärast on lihasel parem olla küll. Nii et nüüd on stardis ainult küsimus, kas minna panema või panna minema?

3 thoughts on 13 SAUE Eveli EST 0+0+1+1 2 33:14.20 +1:36.5

  1. täna
    minu poolt üsna mõttetu võistlus. esimesel ringil jäin troppidesse, teine ring käisin keset siledat maad kõhuli ja üleüldse läks halvasti. Suusk oli ka kinni ja sõita oli ka raske. Nüüd lähme hoopis Pokljukasse kiiresti sõitma ja täpselt laskma

  2. 🙂
    Kõigepealt.. väga hea esitlus nii reedesest kui ka eilsest sõidust.
    tõesti tubli !
    tänase kohta pole hullu. Sai hea trenni siiski äkki ? :).
    edu järgmisteks sõitudeks !!!
    hoian pöialt.!

  3. Vale teema küll kommimiseks, aga rohkem sobivaid artikleid lihtsalt ei ole.
    Eveli, oled lihtsalt tubli. Pigistasime lauba terve vahmiiliga sulle pöidlaid. Fantast.
    Aga millal härra Viksil oodatud/loodetud arenguhüpe paistma hakkab? Puravik on juba loobunud, kui Tobre ka kõrvale astub, siis ei jäägi enam eesti lipu edasiviijat meeste laskesuusatamises järele. Mh?

Comments are closed.