Nädalavahetuse eestikad tegime Priiduga täies mahus kaasa – laupäeval sprint ning pühapäeval jälitus, mõlemad rullidelt. Kahe peale teenisime kolm medalit, mina lisasin oma kontosse veel kaks Eesti Meistri tiitlit ja Priit tõusis pühapäeval viiendalt kohalt kolmandaks. Trahve lasime võrdselt, mõlemad 7, erinevus oli ainult jaotuses.
Laupäev oli minu päev. Et noored saaksid ennast meiega võrrelda, oli meie võistlusmaad pisut lühendatud, sõitsime 3x2km. Hea lihtne ja kiire ring. Üsna minule mõeldud võistlus kukkus välja. Alguses panin üsna hea hooga minema, trennis oli sellel ringil korduvalt temposõitu tehtud, nii et ärakukkumise kartust polnud. Lisaks andis Marwe kõigile võistlusteks ühesugused võrdsed rullid, mis minu tavalistest treeningrullidest on pisut kiiremad, nii et samm oli ka selle võrra lennukam. Jäneseks oli mulle 30 sekundit varem startinud Sirli.
Tiiruks olin Sirlile juba üsna lähedale jõudnud. Lasin üsna rahulikult, pigem ebakindlalt, sest pealelaskmine oli nõrgemapoolne olnud. Teine märk jäigi üles, väike viga kell 6. Pole hullu, ühe trahviringi võib sõita. Ka Sirli lasi ühe ning trahvringilt naastes nägin silmanurgast, et ka külalisesinejal Leedust, Dianal, oli üks märk üles jäänud, lisaks oli vahe minuga kasvanud. Polnud väga viga.
Sirli läks ringile mõned sekundid enne mind, nii et taas kord oli mulle heaks jäneseks. Seda küll ainult teise tõusuni, siis võtsin ette rünnaku ja maha ta jäigi. See on muuseas oluline seik, jätke see meelde. Üldiselt on kahest ringi hea sõita, see on praktiliselt edasi-tagasi, mis tähendab, et ka ees startides on üpris hea ülevaade võistluse seisust. Ning minu ülevaade ütles – kindel liider. Kats oli kõvasti trahviringil käinud (3).
Püstitiiruks olin terve pundi igasugu noori kinni püüdnud, nii et rahvast oli tiirus päris palju. Mina tulin rahulikult, võtsin korraliku asendi sisse, tegin viis kiiret lasku ja läksin esimesena tiirust nulliga minema. Mis nii viga. Võistlus oli põhimõtteliselt otsustatud. Viimane ring oli vormistamise küsimus ja ilusti vormistasin ära. Teised lasid veel trahve ka lisaks, nii et minu edu kujunes päris suureks. Diana oli teine (1+2, kaotus 1:16), Sirli kolmas (1+1+tõrge, 1:36) ja Kats (3+0) jäeti seekord sekundiga(!!) neljandaks.
Priidu võistlus läks pehmelt öeldes metsa, lamades tuli tõrge, mis röövis ligi 20 sekundit, kolm trahvi ka veel otsa ning püsti ka viimane lask mööda. Ikaldus. Viies koht, aga õnneks veel löögipositsioonil, kolmanda koha omanikule Kaurile (0+2) kaotust 18 sekundit. Võitis Roland (2+0), teine Indrek (2+1) ning neljas Priit N (3+1).
Õhtul käisime veel kergelt trennis ning pakkisime hoolega asju. Sama jätkus hommikul, kusjuures mina vaatasin alates poole kuuest iga 15 minuti tagant kella, poole seitsmest andsin alla. Üllatuslikul kombel lõpetasime pakkimise isegi graafikust ees ning jõudsime täitsa parajal ajal Otepääle.
Pühapäevane võistlus oli hea õppetund, et kui minna mütsiga lööma, siis võib valusasti vastu pead saada. Kuna edu oli mul soliidne, mõtlesin, et sõidan lihtsalt läbi ja ah, küll ma pihta ikka saan ja küll teised ka trahve lasevad. Enne starti veel lõõpisin, et lasen esimeses kolm ja siis on punt koos. Ega palju puudu ei jäänudki. Alustasin kahe möödalasuga, hea, et ülejäänud tabasin. Jälitajad lähenesid. See tõmbas korraks pildi selgeks, nii et järgmises tiirus lasin korraliku nulli ja mõtlesin, et jälle võib rahulikult hingata…
Kuigi just hingata eriti ei saanud, sest mingi jama oli kurgus ja terve kolmanda ringi ma ainult läkastasin ja üritasin seda välja saada. Ringi lõpuks see peaaegu õnnestuski. Mida ei saa aga öelda laskmise kohta – kaks trahvi, misjaoks? Asi muutus juba ohtlikumaks, aga arvestasin veel, et minu edu on umbes kaks trahviringi, pole probleemi, seda ikka ju ei juhtu. Kus sa sellega – muidugi ma läksin kahele trahviringile. Tõsiselt kiire hakkas kohe. Trahviringil sõites nägin kergendusega, et Diana võtab ka suuna siiapoole. Aga Sirli muudkui hoidis sinna paremasse äärde ja tüüris uhkelt trahviringidest mööda, paar sekundit minu ette.
Niipalju siis vaikselt raja läbi loksumisest… Ringi algus oli mulle päris raske, ikkagi kaks trahviringi jalas. Aga tuleb tunnistada, et Sirli oli veel kaamem. Ning kui ma taas teisel tõusul rünnaku ette võtsin, siis sinna ta jäi. See meistritiitel tuli päris raskelt ja inetult ka, halva võistluse tegin. Päeva kolmas aeg – Sirli lasi hästi 0+0+1+0 ja oli parim, Diana (5 trahvi) võitis mind ka 16 sekundiga. Ei maksa ülbitsema minna, seekord läks veel õnneks. Sõita oli võrreldes eilsega raskem, aga samas viimasel ringil oli hoogu küll ja veel. Eks pole harjunud veel kaks päeva järjest võistlema.
Kuna mina oli Priidu eest suurema osa trahve ära lasknud, siis tema tegi normaalse võistluse. Lasi 1+0+1+1 ja tõusis kolmandaks. Roland oli suveräänne liider (1 trahv), Indrek suutis ennast pärast esimese tiiru nelja kokku võtta ja kaitses siiski oma teist kohta, kuigi Priit polnud sugugi kaugel. Teised poisid lasid rohkem trahve ja sõitsid aeglasemalt.
Pärast medalite ja soojade käepigistuste kättesaamist pakkisime oma sada asja Corollase ja võitsime suuna Saksamaa peale. Ruumi jäi isegi üle, tahavaate peeglist näeb täitsa välja;) Hetkel läheb reis hästi, kirjutamise hetkel jõuame varsti Riiga.
Täiendus 15.09 – jõudsime ilusti kohale, kõik on normaalne, ainult netti eriti pole. Varsti kirjutan lähemalt.