16.09.2009 – Reisikiri

Üldiselt läks reis marsruudil Otepää-Oberhof päris libedalt. Pisut üle 24 tunni oli kulunud Otepäält käigu sisse panemisest, kui juba oma asju Oberhofis järgmise kahe nädala peatuspaika vedasime. 

 

 

Otepääl teostas Priit veel väikse pakkimisoperatsiooni. Suusapuki mahutamine oli üsna komplitseeritud.

Lõpptulemus sai päris hea, vabalt oleks veel asju mahtunud;)

 

 

Sõit ise läks üllatavalt libedalt. Tegime iga 2-3 tunni tagant vahetusi, GPS juhatas ilusti teed – suurem osa ajast vähemalt, vahepeal eksis ära ka, aga olulisi vigasid me ei teinud. Läti läks puhta lennates, Leedu oli juba tõsisem. Mõtlesin, et hakkan rekkade skalpe kollektsioneerima, aga juba kümne juures läks lugemine sassi. Leedu-Poola piiri läheduses oli ka pisut teeremongi. Poola läks ka suhteliselt valutult, Poola kohta. Öö tõttu oli liiklus vaiksem, aga see-eest kaootilisem. Põhimõtteliselt on öises Poolas kaks varianti – kas sõidad rekkadega koos u 80-85km/h või sõiduautode liiklusvoolus u 120 km/h. Meie moodi normaalselt 90-100 ei sõitnud keegi. Paar korda proovisid mõnele kohalikule tuulde võtta, aga 1,4 mootor ei taha sellise raskusega üle 110 mingil juhul minna. Ütleme nii, et mõni teelõik oli päris pingeline sõita. Teevaliku headuse kohta ei oska ka midagi kosta, läksime nii, nagu GPS heaks arvas;)

Piltidel järjest: Priit Lätis, mina Poola alguses, mina Poola lõpus.

 

 

Saksa piiri lähedal hakkas juba valgeks minema ja siis oli täitsa pidu ning pillerkaar. Eesti aja järgi pisut pärast kaheksat olimegi Saksas. Sealt edasi tulid peamiselt kiirteed, kuigi ega me neist viimast välja ei pigistanud. GPS pakkus 413 km läbimiseks ajaks 3,5 tundi, aga nagu öeldud, ei taha meie auto eriti üle 110 minna, siis tahab juba lendu tõusta, nii et seal jäime graafikust pisut maha. Üleüldse võtsime mõnusalt, sest ega kiiret eriti ei olnud. Pildil hommikusöök Saksa kiirtee parklas, Priit venitab.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Enne Oberhofi käisime veel poes ostlemas ja siis olimegi kohal. Oberhof näitas ennast tüüpiliselt halvast küljest, vihm ja udu. Saime oma apartmendi kätte, sõime kiirelt ja läksime magama. Õhtul veel korra ärkasime, sõime jälle ja uuesti magama. Uni maitses hea.

Eile käisime esimest korda tunnelis suusatamas. Eks see tunnel üks tunnel ole, õues on ikka märksa parem sõita. Pisut külm oli ja 2km ring tiirutamist ei ole ka just kõige põnevam, aga hea tunne oli suuskadel olla. 

Õhtul käisime tiirus ja rullirajal, aga udu oli oma parimate päevade tasemel ning lasta lihtsalt ei näinud. Isegi rulliraja avastamine oli üsna huvitav, sest lihtsalt ei näinud eriti pikalt ette, mida rada toob. Rada ise on huvitav, aga asvalt oli üllatavalt vilets. Seni pole märke näinud;) Pildil on Siil Udus suusatunneli taustal, fotograafist 10m kaugusel.