16.01.2008 – Anterselva

Kõrgus teeb inimesega huvitavaid asju. Mina hakkan näiteks und nägema, palju ja värviliselt. Täna öösel nägin muuhulgas ka seda, et ma olin Inglise kuninganna.

Päevad ei ole pooltki nii põnevad, eriti nüüd, kui Priitu ka siin ei ole, kes mind kogu aeg torgiks, muudkui trenn-söömine-magamine, meelelahutuseks telekas-arvuti-raamatud. Juhuu, homme saab võistlema! Aga võistlustega on ka üsna tugev rutiin tekkinud, täpselt on teada, kuidas asjad toimivad. Jäi kirjutama, et eelmine kord oli väike kõrvalekalle tavapärasest, viidi veretesti. Ei midagi uut, hemoglobiin 137. Mine siis niimoodi mägedesse suusatama.

Anterselva on iseenesest tore koht, rada on siin nagu minu jaoks tehtud, ainus jama on selles, et 1600m kõrgusel. Ütleme nii, et alguses mõjub see ikka päris kõvasti ja kui nii otse ühelt MKlt tullakse, siis ongi kogu aeg algus, siis kui heaks läheb, on võistlused läbi. Lohutus on see, et enamusel on raske. Mõned muidugi kavaldavad, jätavad Ruhpoldingu vahele või tulevad lihtsalt varem ära, et aklimatiseeruda, aga enamus on samas olukorras. Näiteks ennevanasti on Sven Fischer siin alati püsti hädas, ei läinud need mäed talle üldse peale. Pühapäeval võibolla sõitis enda moodi, muidu oli rajal nagu hunnik õnnetust.

Ma ei ole päris kindel, kuidas mina sellega toime tulen. Viimastel aastatel on läinud mägedes üldiselt paremaks, aga näiteks eelmisel aastal ei olnud ühtegi nii järsku tõusu (st nii madalalt nii kõrgele), enne MMi oli meil ettevalmistuslaager, kõrgeim tõus oli Hochfilzenisse, mis on kõigest 1100 ehk peaaegu mittemidagi. Üleeelmisel aastal, kui oli sama programm (Ruhpolding->Anterselva), olin siin sprindis ühega 51 ja jälituses kahega 39 ning sellel aastal peeti neid väga kõvadeks tulemusteks, vaadati, et nüüd hakkab enne olümpiat vorm tulema. Vaatame, mis saama hakkab, kaua ei pea ju ootama.

Laskmisega tuleb samuti kõrgus mängu. Kui enne tiiru ära ei taastu, on korras ka, eriti püstitiirus. Kas hakkame meelde tuletama, kuidas massis kahes viimases tiirus 3+3 lasin? Täna trennis oli ka – rahulikult polnud probleeme, kerge kiirenduse pealt ei jõudnud ära hingata ja jalg oli ka pehme. Tulemus: 2+2. Kuigi oli absoluutselt tuuletu ilm, lase ainult. Ja seal oli teisigi, kes märki ei näinud ka mitte, niimoodi lehvisid. Siin tuleb kuni viimase tiiruni ennast rajal hoolega kontrolli all hoida, muidu ootab trahviring karusellile. Aga nagu öeldud, pole kellelgi kerge.

Homme start kell 15:15, Kats esimene, mina teine grupp. Katsil on nüüd viimane võimalus enne MMi veel jälitusse ennast suruda, et korra ka seda võistlust proovida. Sõita ta jõuab ja kõigi eelduste kohaselt on see pigem sõitjate kui laskjate rada, nii et näiteks 3 trahviga peaks ta ilusti jälituses olema. Mina ise lähen ikka seeriat jätkama ja niisama ilma võitluseta ma seda punktikohta käest ei anna. Lahinguväljal näeme, …