17 SAUE Eveli EST 0+0+0+0 +1:28.8

Ajaveeb

17 SAUE Eveli EST 0+0+0+0 +1:28.8

Einoh, mina ei saa aru, mis nad selle trahviringi üleüldse Anterselvasse tegid? Minu arust ei olnud sellel küll mingit mõtet;) Nüüd ajan nina püsti ja taon vastu rinda – jälle null ja veel neljas tiirus!

Tegelikult sai kõik alguse päev pärast sprinti, kui kurk läks maru valusaks. Enesetundel polnud väga vigagi, aga enne iga neelatamist ikka mõtlesid, et kas on tõesti vaja. Käisin kergelt sõitmas, otseselt ei treeninud ja lootsin, et vast läheb üle.

Öö enne võistlust magasin juba väga halvasti, sest kurk oli sõna otseses mõttes nii valus. Ükski imemistablett ega mesi ei aidanud kauemaks kui 5 minutiks. Hommikul olin loid, aga pulss oli siiski talutav (51, normaalne oleks alla 50 ikkagi, soovitavalt alla 45). Lootsin, et ehk võistluse kestab siiski ära…

Ilm keeras mulle ka käki, neljapäevase 0 ja libeda raja asemel oli päris külm ja aeglane lumi. Ja suusad polnud ka kõige libedamad. Vist. Igal juhul esimese ringi sõitsin kuidagi ära, teise ka poolenisti ja siis oli kõik. No ei olnud enam võimalik sõita. Käed olid nagu makaronid, tõukasid enda arvates küll, aga edasi ei läinud. Nüüd järgnes "sõit omas maailmas". Konkurendid läksid nii tõusudel kui laskumistel paremalt ja vasakult mööda. Ise sõitsin umbes nii, et kui ilma tõukamiseta oleks seisma jäänud, siis tõukasin. Nii kui rada vähegi allamäge läks, võtsin kohe laskumisasendi sisse ja ootasin niikaua, kuni hoog seisma jäi. No ei jõudnud!

Viimane ring võitlesin kõvasti, aga ega edasi ikka ei läinud. Muidu peaks mu lõpuspurt kõik ära küpsetama, aga nüüd tuli Levtchenkova (kes oli muuhulgas elas meie kõrvaltoas) järjest lähemalt. Õnneks mööda ei saanud. Lõpus olin väga väsinud, tükk aega ainult hingasin…

Laskmine oli otsekui teiselt võistluselt;) Tegelikult olin ma nii läbi omadega, et ei jõudnudki ennast punasesse ajada (max pulss 180) ja mis nii viga lasta:D Rahulikult nägid ja päästsid. Kui lamades oli veel võimalik mööda lasta, siis püsti oli absoluutselt kindel. Ma olen enda üle uhke. Oli mis oli, mõned laskesuusatajad ei lase kordagi elu jooksul neljast tiirus nulli. Hakka või ise ka uskuma, et olengi hea laskja;)

Ehk kokkuvõttes ma ei põe. Sõitsin kehvasti küll, aga surm ka ei võta sealt, kust võtta ei ole. Asjaolusid arvestades olin tubli ja kogu moos.

Eilne kojusõit oli veel omaette ooper. Kurguvalule lisandus nohu ja ma olin puhta hädas. Kurk oli niikaua talutav, kui pidavalt midagi alla läks. Ehk kogu aeg pidi midagi suus olema. Nohu läks lennukis kõrva, see läks lukku ja hakkas valutama. No täielik peaga vastu seina tunne oli. Palavikku siiski polnud. Õnneks Vilniuse vahemaandumise ajal läks siiski kõrv lahti ja edasi oli peaaegu talutav olla;) Täna on pea paks, palavikku jätkuvalt pole, kurk ka üsna hea, aga see-eest on eeskujulik nohu. Puhkan mõnda aega, küll üle läheb, tegelikult midagi hullu pole.

7 thoughts on 17 SAUE Eveli EST 0+0+0+0 +1:28.8

  1. mida??
    “Oli mis oli, mõned laskesuusatajad ei lase kordagi elu jooksul neljast tiirus nulli. Hakka või ise ka uskuma, et olengi hea laskja;)”

    kui neljast tiirust nulli lasta ei suuda kunagi/kuidagi on inimene vääääga vale elukutse valinud, just nagu sina!

Comments are closed.