Treenimine on üks petlik tegevus. Enamasti omaette nokitsedes võib mingi hetk hakata tunduma, et olengi maru tugev. Näiteks kasvõi selles laagriski oli selliseid hetki, kus tundus, et tõusud on vist väiksemaks jäänud ja jõudu juurde tulnud. Selle vastu aitavad aga (laagri)võistlused, mis üldiselt kiirelt maa peale tagasi toovad.
Laagrilõpuvõistluste seeria algas laupäeva hommikul erialase lasketestiga, ajalimiit 40 sekundit lamades, 35 püsti. Mingeid ulmetulemusi üldiselt ei saavutatud, mina lasin 160+174=334. Lamades minu kohta isegi hästi, püsti lasin kolme lehte maksimumsumma, aga esimeses märgis oli lausa 3 trahvi ja hädised 21 punkti. Kokkuvõttes saavutasin auväärse teise koha. Võit läks seekord põhjanaabrist maailmameistrile Paavole 337 punktiga. Priit lasi lamades 162, kuid püsti ei leidnud kuidagi õiget rütmi ning pidi leppima 142 punktiga, kokku 304.
Vahepeal võitis Indrek Suverullil rulluisutamise, raputades külalise Venetsueelast tõusudel maha, ning Priit N. esines rullsuusavõistlusel südilt, olles proloogil 7. ja kokku 12., kuigi klassikatreeningutele ta erilist rõhku arusaadavatel põhjustel pannud ei ole.
Pühapäeva õhtul jätkus kõik kontrolltreeninguga rullidelt, kus külalisesinejateks olid Moskva laskesuusatajad. Erinevate võistluste tõttu olime uuest tiirust pagendatud vanasse tiiru, distantsideks naistel 10km (3×2,5+2×1,2) ja meestel 12,5km (5×2,5), neli tiiru, trahviajad naistel 25s, meestel 23s.
Ja sellest tuli üks kohutav sõit. Ilm läks pärast hommikust +11 kuidagi maru lämbeks ja soojaks, nii et esimese ringi lõpus kleepus keel juba vägagi edukalt suulae külge. Viimane rullitrenn oli olnud üleeelmise päeva hommikul ja tundus, et 48 tunniga on võimalik kogu tehnika ära unustada. Ning kuna see viimane rullitrenn oli minul ühtlasi kätele erialase jõu treeninguks, siis sinna see ka kõik jäi, ning pühapäevaks olid alles ainult riismed. Ääretult raske oli, lükata kuidagi ei jõudnud, edasi ei läinud ja tuul oli ka kogu aeg vastu;)
Kõigele lisaks alustasin võistlust ka kolme trahviga, nii et mingi hetk (näiteks teise ringi lõpp) tundus kogu see üritus üsna lootusetu. Aga edasised tiirud läksid märksa paremini – 0+0+0 ning suhteliselt kiiresti pealekauba. Sõidus leppisin ka olukorraga, lihtsalt andsin oma parima. Laktaadi sain igal juhul üle kümne.
Lõpuprotokollis platseerusin teiseks ühe vene tüdruku järel ja Sirli ees. Sõidus sain kiireima tüdruku käest poolteist minutit (u 36 minuti peal). Tegelikult on tulemusi isegi pisut keeruline võrrelda, sest näiteks Sirlil olid teised rullid ja venelastel ka teised, nii et seda vahet ei oskagi täpselt öelda. Aga ma ei peagi seda protokolli vaatama, et teada, et halvasti sõitsin. Teravus oli absoluutselt olematu. Mitte et seda praegusel hetkel peakski väga palju olema, aga tahaks kogu aeg hästi sõita…
Korraliku treeninguna läks see üritus siiski kirja. Järgmine katse – 23. august Haanjas laskejooksu eestikate ühisstart. Suure tõenäosusega tuleb sellest puhas agoonia, aga parem praegu kui talvel;)
Priit treenib minuga sarnaselt ja seega ka temal eriti teravat minekut polnud. Ning lasketiirus trehvast talle veel eriti “huono päivä” – 2+2+2+3. Arenguruumi on, tahet samuti;)