18.12.2011 – Päevad ei ole vennad

Ajaveeb

18.12.2011 – Päevad ei ole vennad

Obertilliach on meid igati hästi vastu võtnud, viimastel päevadel on meid kostitatud kenakese koguse lume ja miinuskraadidega. Esmakordselt selle hooaja jooksul on tulnud cold-i suusad välja otsida. Kuna Eestis pole olud paremaks läinud, siis otsustasime veel mõneks päevaks siia talveparadiisi jääda. Ehk trehvame veel Ole Einarit ja saame koos mõne vintske treeningu tõmmata..

Mis siis toimus? Üleeilne sprindi päev oli igati OK. Laskmist 0+1 võib väga edumeelseks lugeda. Aga saab ka paremini! Loomulikult on kahju, kui hetkelisest lohakusest püsti esimese lasu mööda kärtsutad, kuid mis parata. Lihtsalt kogu laskmine oli nii hea (igati kiire ja rütmikas) ja see napp möödalask lihtsalt ei sobinud üldse ansamblisse. Eks mida lähemal maailma tipule oled, seda vähem kõikvõimalikke apse/lohakust sisse tuleb. Sõidu pool oli ka samm edasi võrreldes Ridnauniga, kuigi loodetavasti tuleb päevi, kus sõidus on pisut enam lennukust. Väga hea ülevaate sain sellest, milline vorm olema peab, kui õnnestus teisel ringil L’Abee-Lundi tuulde parasiiti sõitma pääseda. Iseenesest sõita jõuan küll, kuid hetkel on veel raske iseseisvalt endal kiirust üleval hoida. Aga oli igati hea võistlus. Tasuks 25.koht.

Eile see vastu ei suutnud head esitlust teha. Üldjoontes oli kõik hästi. Ettevalmistus, suuskadevalik, pealelaskmine – miski ei ennustanud lati alt läbi hüppamist. Paraku peale stardipauku ei läinud kõik just plaanipäraselt. Suusad olid igati konkurentsivõimelised, kuid …. laskmine lagunes totaalselt … 2+1+2+3. Minuga kipubki nii minema, et mõned võistlused lihtsalt lähevad „käest ära“. Pean tunnistama, et ei suutnud lõpuni motiveerituks jääda ja lasin distantsi lõpupoole võitlusvaimul pisut raugeda. Protokollist leidsin ennast 45-dalt realt. Aga õnneks oli seda mitte-nii-head osa päevast kõigest 40 min kogu 24 tunnist. Kui ka see välja jätta, et pärast võistlust kohalikke poode külastades pidime pettunult koju lonkima, kuna kõik toidupoed olid juba suletud. Seega pean esmaspäevani peaasjalikult makaronidega leppima.

Selle aasta kolmas MK sari Hochfilzenis tõi ka Indrekule MK punktid kätte, kus ta sprindis 37. koha sai. Ka Kristel oli täringumängus (oli hästi tuuline ilm ja suur loterii, kes sai pihta, kes mitte) peavõitu võtmas ja oleks peaaegu jälitusse pääsenud, kuid see kord jäi sõidukiirust selgelt väheks. Kaks viisakat võistlust tegi ka Kadri siin IBU Cup-l, kus ta mõlemal päeval mõne üleliigse möödalasu pärast 13. kohal platseerus.

Kogu see ülejäänud krempel, millest lehtedest lugeda saab, on muidugi inetu. Arvestades aga, et meil oli terve eelmine aasta aega (ja tegelikult mitmedki varasemad aastad) igasuguste vassimiste, keerutamiste ja ootamatute otsustega harjuda, siis oleme juba natuke õppinud ennast sellest mitte segada laskma. Sellel aastal on lihtsalt kaasatud ka ajakirjandus. Meie ise teame, et me oleme omaltpoolt teinud kõik nii hästi kui võimalik ja teeme seda ka edaspidi.

Jäänud paari-kolme päeva jooksul plaanin pisut trenni teha, et jõulude ajal võiks õigustatult jõuluroogasid nautida. Samas peab ka jõuvarusid koguma, et kodutee ratastel kenasti vastu pidada.