19.02.2008 – Maailmameistrivõistlused Östersundis

Ajaveeb

19.02.2008 – Maailmameistrivõistlused Östersundis

Kohad – sprint 26 (1+0), jälitus 19 (0+1+0+0), individuaal 23(0+1+2+0), mass 29 (2+0+4+1), lisaks segateade 11 (1+1 varu) ja naiste teade 17 (1+1 varu). Kokku kuus starti üheksa päeva jooksul. Tabavusprotsent lamades 87%, püsti  83%. Maailma karika arvestuses jätkuvalt 25. kohal.

Image

Sprint oli minu põhivõistlus. Sellel hooajal oli see hästi välja tulnud, kõik stardid punktikohal. Samuti oli tegu kõige lühema distantsiga, mida haigus peaks kõige vähem mõjutama. Selge oli see, et algusest saadik on panna vaja, aga halva üllatusena tuli, et ei olnud suurt midagi panna. Ringide kaotused 28, 36 ja 30 sekundit, kohad 34, 49 ja 31, kokku 41. sõiduaeg ja kaotus kiiremale 1:34. Kõik, mis sees oli, ka rajal jäi, viimasel ringil oli miinimumpulss 179. Laskmisel lamades esimene lask ei tabanud, laskeajad 29 ja 25. Pärast võistlust ei olnud ma rahul, kuigi tõenäoliselt sai võetud selle päeva maksimum, samas lootused oli hooaja keskel märksa kõrgemad. Esiviisteist ei olnud püüdmatu.

Image

Jälitus kujunes (oodatult) üheks raskemaks võistluseks. Eelmine päev oli organismi üsna puhtaks tõmmanud, nii et sõit oli esimestest ringidest alates väga raske, kuid siiski suutsin üsna stabiilse sõiduga lõpuni jõuda (ringide kaotused 19-38 sekundit, kohad 33-52, kokku +2:16 ja 44. aeg). Viimasel ringil taas miinimumpulsiks 179. Selle päeva päästis laskmine, mis oli minu parim jälituse laskmine üldse – teises lamadestiirus üks möödalask. Laskeajad 27, 28, 24, 25. Võistlus oli raske, aga koht oli küllaltki hea.

Segateade oli minu jaoks katastroof. Vale suusavalik mängis niivõrd suure vingerpussi, et kaotus parematele oli mäekõrgune. Oli häbi, aga väga see mind ei morjendanud. Laskmine keskmine. Võistkonna koht keskmine.

Individuaaldistants pidi algselt olema minu sünnipäeval, kuid tormituulte tõttu lükati järgmisele päevale, mis andis mulle ühe lisapuhkepäeva. Võistlus kujunes sellegipoolest võitluseks tuulega. Suusatamise ajal oli enesetunne juba päris hea. Päris suure hooga ei julgenud stardist minema minna, aga enam-vähem viisakat tempot olin võimeline hoidma ka ilma vere maitseta. Kaotus ringide kiirematele 38-49 sekundit, sellest viimasel ringil kõige vähem. Mõnel varasemal päeval ma poleks tõesõna jõudnud seda maad läbigi sõita! Laskmine samas vedas pisut alt, lamadestiirus läksin tuule õnge.

Mass-start on MMi maasikas. Minu võistluse rikkus laskmine, lubamatult palju trahve. Suusatunne oli küllaltki hea, ületamatuid raskusi rajal ei olnud. Pärast kolmanda tiiru nelja trahvi oli muidugi võistlus otsustatud ja suusaisu otsas. Üks võit sellest võistlusest siiski minu arvele jääb – kõige kiirem laskeaeg. Trahvide üldarvu poolest jagasin aga tagantpoolt teist kohta…

{moseasymedia media=http://www.youtube.com/v/fMExqURmnKA}

Naiste teade oli viimane võistlus. Tahtmist oli veel järel, vorm oli tõusuteel. Natuke oli probleeme organismi käimasaamisega, aga iga ringiga läks tunne paremaks. Viimasel ringil kaotus kiiremale kõigest 9 sekundit. Laskmine oli keskmine, mõlemas tiirus läks vaja ühte varupadrunit.

Viimane võistlus võtab kogu MMi päris hästi kokku – algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Esimesed stardid olid väga-väga-väga rasked, ilmselt jäi paar treeningpäeva organismi õigeks käivitamiseks puudu. Viimase päevade sõidud olid märksa paremad, kuigi ka mitte päris hiilgavad. Laskmisega jälle läks vastupidi – alguses hea, lõpus pisut lagunes. Kokkuvõttes siiski hästi, ainult jääb kripeldama see, mis oleks siis olnud, kui poleks haige olnud… Oleks, poleks – laskesuusatamises need ei maksa ja seda ei oska keegi arvata, milleks miski hea võib olla.

Võistlusisu otsas ei ole ja jätkuvalt arvan, et selle talve tippvorm ei ole veel saavutatud. Ees ootab 3 viimast maailma karika etappi, 8 starti. Praegu on mul 137 punkti ja olen 25. kohal. Eelmisel aastal sain kokku 154 punkti ja olin 27. 30 hulka jäämiseks, mis üks hooaja eelne eesmärk oli, oleks vaja umbes 170 punkti, 25 hulka jäämiseks 240. 8 sõitu, 100 punkti, see tähendab igas sõidus 18-19. kohta. Või siis kahte esikohta;) Vaatame, kuidas sellega on… Esikümne koht on ka sellel aastal püüdmatuks jäänud, aga pole veel hilja. Mõne korraliku massi, st esikahekümnes, tahaks ka teha. Kaua võib. Ja neljas tiirus nulli pole ka sellel hooajal veel lastud.

Võitleme edasi.

7 thoughts on 19.02.2008 – Maailmameistrivõistlused Östersundis

  1. Väga positiivne blogi ja sümpaatne sportlanna 🙂 Vigadest, kaotustest, võitudest – ilma valehäbita. Anna aga (kiir)tuld edasi !!!
    Hoiame pöialt.

  2. Väga huvitav on sinu blogi lugeda ja olen täitsa laskesuusatamise fänniks hakanud tänu sinu headele tulemustele.

    Mõtlesin, et kas laskesuusatajad on mõelnud Peep Vainu kaasamisele oma tiimi?
    Kuuldavasti aitas ta Kristina Ðmigunil ja Marko Luhamaal suuri võite saavutada. Vb järgmiseks hooajaks suuri sihte seades kuluvad ka tema nõuanded ja abi igati marjaks ära…kui muidugi tiimi eelarve seda võimaldab.

    Jõudu ja jaksu edaspidiseks!

  3. Edu ka minu poolt, aga küsimus, kes Eestist veel Koreasse sõidavad peale sinu ja Kadri? Ja teiseks loodan, et sa isegi mitte ei kaalu õhumüüjate a la Vain palkamist, sa ise arukas neiu ja minu meelest teil tugev tiim olemas, seega saate ise hakkama. Eelkõige tuleb ikkagi trenni teha korralikult, sest ega loengus istumine sõidujõudu ei lisa.
    Aga Koreas ja Siberis ootaks siis TOP-10 resultaate:)

  4. Korea
    sõidavad mina, Kadri, Indrek sportlastest, 2 määrdemeest (Meelis ja Jaan) ning vanemtreener Hillar.

  5. Tänud!
    Enam-vähem hästi läks ju MM neis oludes, mis parasjagu olid. Sõnaseadmises oled aga lausa suurepärane. Kadril annab veel kõvasti eesti keele grammatikat ja lausete koostamist õppida, nii et ka selles oled talle veel üsna kättesaamatus kauguses. Sul on Eesti sportlastest kindlasti kõige sisukam blogi. Aitäh heade sõitude ja parima blogi eest!

Comments are closed.