Pärast seda, kui ma retsensendi arvamuse kätte sain, ma enam kaitsmise pärast suurt ei muretsenud. Tekst oli enam-vähem peas, teemat ma ka ju valdasin ja kui komisjoni esimees mulle "suurepärast" pakub, siis ei saa midagi väga viltu minna. Väike närv oli ikka sees, aga see polnud midagi uut. Nagu võistlustel.
Koormustest ei ole kindlasti mitte mingi meelakkumine. See on veri-ninast-välja stiilis pingutus, kusjuures sul ripub küljes hunnik juhtmeid ja gaasimaskitaoline apaaraat on näo ees. Aga vajalik see on ja hea on teada, mis objektiivsed näitajad hetkeolukorra kohta ütlevad. Panen siia ülesse kaks testi – praeguse ja eelmise, et tulemusi võrrelda.