Aeg jälle endast elumärki anda. Elus ja terve. Kuigi Vellavere neljapäevakul oli mul küll vahepeal tunne, et pikka pidu pole, aga pääsesin kergelt – järgmisel hommikul oli kurk pisut valus. Muidu pole mul tükk aega nii külm ja märg olnud, tuli meelde Muonio “suve”biahtloni MM, +4 ja vihm. Kõige huvitavam
Ja jälle sai endale keel vesti peale käidud. Seis üsna tavapärane, üllatas ainult rekordiliselt ülimadal aeroobne lävi, aga loodetavasti oli see mingi selle päeva eripära. Muus osas – muutusteta. Ja ei peagi veel olema, pole treenimisega õieti alustanudki. Vot sügiseselt testilt ootaks sellel aastal mingit muutust. Loodetavasti paremuse poole ikka;)