Neli nädalat kukkumisest. Täna tegin esimese komplekstreeningu. Laskmist ei ole ära unustanud, vastupidi. Uisku sõitsin sõna otseses mõttes nagu vana mees – nii umbes seitsmekümnene – kangelt ja ebakindlalt. Siledal maal veel kuidagi, aga tõus käib hetkel üle jõu. Eile õppisin ära inimese kombel trepist alla mineku. Praegu
November on Skandinaavia-kuu. Kuu alguse veetsime rõõmsalt Olose laagris, siis tulime mõneks päevaks koju, et siis edasi Idresse IBU karikale minna. IBU karikas läks enam-vähem ning novembri viimasel päeval sõitsime juba esimese MK toimumiskohta Östersundi. Treeningpäevad 25 Treeningkorrad 42 Võistlusi 4 Km kokku 676,9 Erialased km(suusk, rull, imm) 619,5 ÜKE
Oktoober on Ramsau-kuu. Põhimõtteliselt. Kaks nädalat olime Ramsaus ja kuigi ilm mängis kõvasti vingerpussi, sai sellegipoolest peaaegu kõik vajalikku ära tehtud. Ning kuu viimasel päeval jõudsin sobilikult juba Olosele. Ramsau ja lumelaagri vahepeal sai ka järjekordne koormustest tehtud. Treeningpäevad 27 Treeningkorrad 41 Võistlusi 0 Km kokku 572,9 Erialased km(suusk, rull, imm)
Tagasi lõunaosariikides. Jõulud möödusid Hiiumaal peaaegu tavapäraselt – liigsöömine ja magamine olid tavapärased, tavapärasest erinevalt jäi minu liikumisprobleemidest tingitult ära traditsiooniline jõulumatk ja suure hulga sadanud lume puhul käisime iga päev suusatamas. Tunne on nagu värskel lapsevanemal – iga päev avastad mingi uue triki, millega jalg hakkama saab.
Põhimõtteliselt olen võimeline suuskadel treenima, ilma karkudeta lonkama ja kindlal alusel püsti asendit võtma. Seda on kõvasti rohkem, kui nädal tagasi ja ma loodan, et nädala pärast on seis jällegi parem. Praegu aga oleme Priiduga Hiiumaal, et seal jõule veeta. Esimene päev suuskadel oli minu hinnangul jube. Suusatada ei
Puhtjuhuslikult vaatasin enne trenni minekut arvutist meeste sõidu seisu. Selleks ajaks oli käimas kolmas ring. Ütleme nii, et trenni minekut sai pisut edasi lükatud:D Midagi ei ole öelda – anti võimalus ja Roland kasutas selle 100% ära. Nii peabki. Ilus oli vaadata. Minul ka muidugi pisut nukker – teised teevad
Viimaste päevade areng on olnud tormiline. Suhteliselt kiiresti ja valutult sain neljapäeval ühe karguga käima, kuigi teisipäeval tundus see täiesti ületamatu eesmärk, samuti seisan täiesti probleemideta võrdselt mõlemal jala ja pisut ka paremal. Esmaspäeval lubatakse suuskadele, juhhuu! Jalg võtab vaikselt normaalset nägu. Pilt on värvuse mõttes pisut ilusam,
Nädalaga on ilmselgelt toimunud areng. Niidid võeti täna välja ja väidetavalt olevat haav ilus. Jätkuvalt ei jaga ma arstide ettekujutust ilust;) Käesoleva nädala põhiülesanne on käima õppimine. Esialgu siiski vees, kuival maal läheb sellega pisut aega, aga igal juhul hakkan jalale rohkem koormust andma. Pilt üldiselt värvide mängu
Üldiselt mulle kohati tundub, et käivitunud mingi üleriigiline ja kohati riigipiiregi ületav programm minu kiiremaks taastamiseks;) Abipakkumisi on niivõrd palju, et ei jõua kõiki vastugi võtta. Ma olen äärmiselt meelitatud ning isegi heas mõttes šokeeritud. Eile anti kätte karm käsk treenima hakata. Õmblus pidi ilus olema – kuigi
7 päeva kukkumisest, 67 päeva olümpiani. Hetkeseis – on ka paremaid päevi olnud. Kips on maas, haav on paranemas, aga mitte paranenud, jalg on paistes ja vahelduva eduga tuikab. Kaks korda olen käinud vees võimlemas. Meeleolu ei ole just ülemäära positiivne. Jah, ma saan hakkama ja töötan kogu hingest