23 SAUE Eveli EST 0+0 0 25:59.8 +1:35.8

Ajaveeb

23 SAUE Eveli EST 0+0 0 25:59.8 +1:35.8

Uskumatu. Viies start järjest punkte, kusjuures olid need täiesti ootamatud. Üllatus oli see, et ka halva vormiga olen hea laskmise korral punktil. Laskmine hoidis vee peal, elu neljas 0+0 ja esimene välisvõistlusel. Sõit oli oi kui raske, aga kõik on hea, mis hästi lõppeb.

Polnud mingi saladus, et mul sõiduvormi pole. Mingi loogika järgi ei oleks tohtinud olla ja kolmapäevane kiirustrenn näitas sedasama. Tahes-tahtmata jätab ka kerge külmetus oma jälje, mitte niivõrd haigus ise, kui just haiguse tõttu vahele jäänud või muudetud treeningud. Viimane pikem kiirendus oli 17.detsember (30.koht), vahepeal tegin 2 korda lühikesi lõike (kuni 15 sek), nii et arvata võis, et tuleb raske sõit.

a tuligi. Maksimaalne pulss 194, keskmine 181. Ma ei mäletagi, millal ma viimati suusa peal nii kõrget maksimumi nägin. Jooksus vahel juhtub, aga harva. Keskmisega sama lugu, jooksus võib-olla on nii kõrge, aga pigem mitte. Suusas on mul keskmine tavaliselt nii 176-177. Võib öelda, et pingutus oli kõva. Tulemus – 1.50 sõidu parimale – on üsna see, mis prognoositud. Pisut palju, aga samas Östersundis novembri lõpus kaotasin niisama palju. Nii et lootust on MMiks vormi jõuda. Aga veel eilsest sõidust. Alustasin rahulikult, kuid rajal selgus, et ei olegi kiiremat käiku varuks. Üritasin siis vähemalt mitte päris seisma jääda, sõitsin täielikult omas maailmas. Viimase ringi teine pool oli üks suur kannatus. Oleks ma mäletanud, et see viimane tõus nii järsk on, ma oleks pikemalt enne starti minekut mõelnud… Finiðis olin täitsa läbi, ainult esimene Hochfilzeni sprint (17.koht) oli hullem. Ja võistlusjärgsele kõhuvalule annaks nii kestvuse kui tugevuse poolest 8 punkti 10st.

Laskmine õnnestus ideaalselt – kiire ja täpne. Uskumatu. Tõenäoliselt oli asi selles, et kuna ma olin rajal ennast täitsa ära väsitanud, siis tiirus ei olnud mul seda jõudu, et üleliigseid liigutusi teha ja üleliia palju mõelda. Kõik toimus automaatselt. Seda on varemgi olnud. Ükskord ammu suvel oli meil jooksu kiirenduste pealt laskmine. Tundsin ennast üsna halvasti, aga tegin ikka kaasa ja lasin lamades 15 lasku praktiliselt ühte auku. Kiirenduse pealt. Pärast selgus, et mul oli ligi 39 palavikku. Nii et füüsiline vorm ja lasketulemus ei pruugi käsikäes käia. Ja tegelikult on siin üsna lihtne tiir, kohe pärast pikka laskumist, ja mul oli omajagu õnne ka – kui muidu oli ilm üsna tuuline, siis minu mõlemad laskmised olid põhimõtteliselt tuulevaiksed. Aga 0 on 0, tehke järgi.

ühapäevases massis on nüüd koht kindel – MK arvestuses olen jätkuvalt 30. Lähen taas kord rada läbima, võtan ühe ringi kaupa, eks võistluse ajal paistab, kuidas sõidu- ja laskevorm on. Kui lõpuni tulen, saan punkte:) Uhke tunne on ässadega koos stardis olla. Täna teen kerge päeva, jalutan suuskadega (ilmselt klassikat) ja võibolla sörgin pool tunnikest.

Ilmast, rajast ja elamisest. Öösel oli siin orkaan. Või vähemalt tugev tuul. Meil oli üks aken toas pisut praokil ja raamatud ees, et lahti ei vajuks. Öösel lõi mõlemad aknapooled pauguga lahti, raamatud lendasid kus see ja teine. Ma nägin just parajasti sõda ja tagaajamist ka unes. Muidu on siin ilus kevadilm, ainult vahepeal sajab vihma, mis ei ole nii ilus. Elame muuseas omaette ühes väikeses külalistemajas. Peremees, perenaine ja nende kaks last on suured fännid ja muidu ka väga vastutulelikud ja sõbralikud. Lisaks on siin õues tünni sees kalad, suur must koer nimega Paula, kes järjest kõigil ennast sügada laseb ja eriti paks kass, kes võiks vabalt olla Garfieldi prototüüp, kui ta oranþi värvi ka oleks. Lumega on siin lood muidugi kehvad nagu kõikjal, aga võistlused saavad peatud. Rajale lastakse ainult võistlustel ja ametlikel treeningutel, hommikul enne võistlust võivad sõita ainult määrdemehed. Ja ka treeningutel on raja kõige hullemad osad kinni, nii et viimaseid tõuse ja laskumisi katsetasin allest võistluse ajal – õnneks selgus, et võib neid kurve täie hooga võtta küll, keerab ilusti välja.

Priit täna ei startinud. Nüüd, kui mina terve olen, korjas tema endale mingi viiruse külge. Kurk valus, vilets enesetunne, kerge palavik. Ei midagi hullu, aga võistlemisega ei maksa riskida. Eesti lippu hoiavad kõrgel Kauri ja Indrek. Minul on start homme eesti aja järgi 12.00.