Ruhpolding

Ajaveeb

Ruhpolding

Eksamid on tehtud, nüüd algab taas võistlustsükkel. Üleeile õhtul jõudsin Ruhpoldingusse. Müncheni lennujaamas sain peaaegu 3 tundi oodata – mingil põhjusel siinsed korraldajad ei suuda oma transporti õigel ajal õigesse kohta organiseerida. Kaks aastat tagasi ootasin napilt alla 4 tunni, nii et põhimõtteliselt on arengut märgata…

Eile oli juba treening. Tegime tüdrukutega kiirendusi, 4*1,5km, laskmised ka L(amades)P(üsti)LP. Ringide ajad koos laskmisega: 5.45 (0), 5.51 (3), 6.01 (0), 5.48 (0). Pärast esimest kahte kiirendust olin omadega täitsa läbi. Teise ringi ma muidugi lahmisin ka vägagi maksimaalse tempoga, üritasin Sirlit ja Taku maha raputada. Üritus kukkus selles mõttes läbi, et Sirts kukkus üleüldse, nii et temaga ennast võrrelda ei saanud. Muuseas kukkus ta väga korralikult, külg oli tõsiselt sinine. Tagne jäi pisut maha, aga mitte palju. Minul oli jalg nii pehme, et lasin kohe 3 trahvi. Ühesõnaga oli seis päris kehva. Otsustasin siiski ka kaks ülejäänud sutsu kaasa teha, aga mitte väga tempot teha, vaid teiste taga tiksuda, kaua jõuan. Ja see osutus otsustavalt kergeks. Eks tempo langes ka järjest, aga siiski. Viimasel ringil sai Tagne oma mootori käima ja sõitsime Sirlil eest ära, kuigi ma kahtlustan, et Sirtsu tempot aeglustas see kukkumine.

Minu jaoks oli see üsna oluline treening. Kõigepealt oma vormi (saiavormi? vormituse?) kerge proovimine. Midagi väga head ei ole, aga võiks ka hullem olla. Vähemalt olin võimeline teiste tüdrukutega koos sõitma, Sirts tegi Oberhofis üsna kena sõidu (3 trahvi ja 61, mina olin hooaja alguses Östersundis kolmega 59 ehk üsna sama koha peal). Teiseks oli see kontroll – kui organism pingutusele vastu ei pea ja ma järgmisel hommikul selgelt haige olen, siis on aega rahulikult taastuda. Kui peab vastu, siis on võistlusel kindlasti kergem. Täna hommikul oli seis tavaline – lamades pulss 49, palavikku pole, köha ka mitte. Normaalne.

Salapärasest haigusest ka. Tavainimese mõistes ei ole ma haige. Mul on natuke köha, mis algas 26.detsembril. Praeguseks on sellest järel niipalju, et hommikult köhin kurgu ja kopsu puhtaks, päeval köhatan mõned korrad ja öösel ka pisut. Palavikku praeguseks pole. Enesetunne pole ka just väga kiita, hommikune pulss ei taha eriti alla 50 minna. Tavapärane oleks pigem 45 – kui viimati perearsti juures käisin, siis ehmatasin õe ära oma 43 pulsiga. Normaalne inimene saadetakse südamestimulaatorit panema. Vereproov oli ka enam-vähem korras, immuunsüsteem oli pisut nõrgem, mis vihjab viirusele. Hemoglobiin stabiilselt 131. Huvitav, kas sellel aastal saab 140 piir ületatud? Sportlaste haigused kipuvadki olema sellised, mille kohta vanasti oleks öeldud "laiskuus kontiides". Nagu oleks midagi, aga nagu pole ka. Siis hoiad ennast nagu s…a pilpa peal. Kui üldse treenid, siis üliettevaatlikult, üliaeglaselt, ravid hoolega ja jälgid igat vähematki märki paremaks või halvemaks muutumisest.

Aga kas ma siis starti lähen? Praeguse seisuga küll. Kui seis läheb hullemaks, siis starti ei lähe. Kui jääb samaks, siis lähen. Tulemuse suhtes ei ole ma küll eriti optimistlikult meelestatud. Ma ei ole õieti treeninudki, ainult astunud ja sedagi küllalt vähe. Pulsi pealt lasknud ka järelikult ei ole (kui hoogu üles ei aja, ei saa ka kõrge pulsiga lasta). Viimane võistlus oli 17.detsember, peaaegu kuu aega tagasi. Kui suudan rajal ellu jääda, sõidus alla kahe minuti kaotada ja normaalselt lasta (3 või vähem), on kõik kontrolli all. Kahe minuti kaotus on võibolla optimistlik prognoos, arvestades Neuneri hetkevormi. Võtame siis kaotus alla kahe minuti lihtinimestele – Wilhelm, Bailly, venelased. Sellise prognoosiga väga kõrgeid kohti püüdma ei lähe, aga see pole ka eesmärk omaette, antud hetkel on kõik tegevused suunaga Anterselva MMi poole. võistlen selleks, et MMiks vormi saada.

Üks väga oluline asi veel – mass! Mitte minu mass, vaid pühapäevane mass-start. Praeguse seisuga olen MK üldarvestuses 30. kohal. 30 esimest saavad massi. Tõenäoliselt möödub minust homme Becaert ja võibolla veel keegi (Denkinger, Mäkäräinen, Semerenko). Teoorias peaksin jääma 31-35 kohale. Ja need on just need kriitilised kohad, kes võivad massi saada. Reeglina on alati 1-2-3 võistlejat, kes mingil põhjusel ei stardi ja nende kohad saavad siis järgmised. Nii et lootus massi saada on üsna suur. Ning miks on see nii suur asi? Sest massis saavad kõik punkte! Kujuta pilti, ma võin jääda kasvõi viimaseks, aga 30. koht ja punkt on kirjas! Punktid! See on igal juhul suur asi. Mass! Massi saavad ainult kõvad ja kui ma ka massi saan, siis olen ju mina ka kõva, eksju? Ma olen Hochfilzenist saati sellest mõelnud. Kas saan Ruhpoldingus massi? Käte värisedes vaatasin Oberhofi tulemusi – palju ma kukun.

Laskesuusatamises on 3 suurt piiri. Kõigepealt 60. 60 saavad pursuiti. On suur asi esimest korda pursuiti saada. 60 piir kehtib isegi siis, kui pursuiti otseselt ees ei ole. 60 hulgas olek näitab, et võib asja saada. Järgmine piir on punkt. Kui 60 piir on ületatud, siis järgmine siht on 30. Punkte saades läheb nimi MK aasta kokkuvõttesse. Punktid ületavad uudiskünnise. Punktid näitavad juba head taset. Kolmas tase on siis mass. See ei ole enam üksikute punktide võtmine. Mass näitab, et oled sõitnud kogu eelneva hooaja hästi. Et oled stabiilselt punkte võtnud või teinud mõne väga hea sõidu. Mass näitab maailmaklassi! Edasi tuleb mulle tundmatu maastik. Võibolla on ka piirid nimega "raha" (25 parima mehe ja naise elamiskulud tasub IBU), võibolla "poodium", "võit", "MK-üldvõit". Need on esialgu piirid, mille ületamist ma lähiaja ei prognoosi ja seetõttu pole ma ennast lähemalt kurssi viinud.

Homme saan startida esimeses grupis. Arvestades, et rada on üsna pehme ja mõningate põnevate kurvidega – naiste teates oli esimese vahetuse esimesel ringil 3 kukkumist! – võib see üsna suur pluss olla. Nii et kui asjalood ei muutu, siis homme 15.15 stardis näeme.

10 thoughts on Ruhpolding

  1. Sinu ettevaatliku eelloo põhjal võib öelda, et tulemus tuli ‘veri guud’ !!!
    Pühapäevani on paar päeva aega veel kosuda, mine tea, mis sellest üldstardiga sõidust veel tulla võib.
    Edu!

  2. vahva oled
    Jälgime alati su sõite ning nii hea meel, et mass-starti pääsesid ja saame pühapäeval terve perega sulle pöialt hoida:)
    Head libisemist ja täpset silma!

  3. until now I thought to criticize you. but now I have understood, that to you no claims are present.
    shooting is excellent. if I’m not mistaken, it’s your first zero within the bounds of WC competitions.
    If yes then I congratulate you with it.
    if no then I congratulate you anyhow 🙂
    skiing is hard. but at illness another also can’t be.
    sum up:
    I am not happy with result of sprint. I would like worse result, that you haven’t got in mass-start and has given more time to treatment of illness 😛

  4. Eveli, viimase peal!
    Eveli on tubli nagu ikka…Mass-stardis saad ju jälle punktilisa, loodan, et rohkem kui ühe…
    Miks Priit ei kontakteeru, lehest lugesime, et ta on palavikus, aga mõnele meilile saaks vast ikka vastata…?! Head paranemist,ära kurvasta, küll hakkab Sinul ka minema….

Comments are closed.