24 SAUE Eveli EST 1+1 2 23:07.1 +1:34.5

Ajaveeb

24 SAUE Eveli EST 1+1 2 23:07.1 +1:34.5

See pidev taseme üles-alla kõikumine hakkab vaikselt juba ära väsitama. Oleks kogu aeg 80-midagi, poleks hullu – kui kinni, siis kinni, mõne õnnestunud võistluse järel 60 sees ja jälle kõik hästi. Aga niimoodi, et üks päev täiesti mülkas ja järgmisel päeval taas pildil – see on väsitav. Mitte et mul eilse sõidu üle hea meel ei oleks, ikka on. Punktid on toredad. Ainult need lätlased;)

Ilm oli kole. Tuul ja külm ja vuhh, vastik. Pakkisin ennast soojalt sisse. Kõigepealt suusatest, umbes 10 minutit. Siis passimine. Siis korraks pealelaskmine, siis jälle vaba aeg, mille ajal meie massöör Helvis üritas mind väänata ja raputada, et mu väiksed vaesed lihased kuidagi selle võistluse veel vastu peaks. Tundus, et oli kasu, tunne läks teravamaks küll. Siis jälle pealelaskmine (eile oleks pealelaskmise vabalt võinud vahele jätta – ühte parandust ka ei teinud) ja selleks ajaks, kui esimesed juba ennast stardi poole asutasid, võisin mina soojendusega alustada. Hilise startimise lõbud.

Eile oli mulle ausalt raske võistlus. Esimesest ringist saati. Oli küll pisut kergem kui individuaal, aga poole lühem oli ka. Mida ma mõelnud olen, on et võibolla see, et ma lumelaagris pisut oma õlga hoidma pidin, on natuke mu kätetöö ära rikkunud. Nii et üritasin selle rõhku panna. Tõusul võtsin sisse vana hea "küll-mul-on-ilusad-roosad-saapad"-asendi ja korrutasin endale: "Tõuka kätega ka, tõuka kätega ka". Vist läks natuke paremini? Aga võibolla oli lihtsalt parem päev ja õlal ja kätetõukel pole asjaga mingit seost. Igal juhul oli raske sõit. Väga hea, et üks prantsuse tüdruk mind teisel ringil vedas, üksi oleks ma kindlalt aeglasemalt sõitnud. Henkelit muidugi pärast esimesest tiirust väljaminekut ei näinud. Tuli, oli, läks. Kiiresti sõidab. Täpselt samuti nagu Kaisa Mäkäräinen, kes läks viimasele ringile, kui mina teise tiiru läksin ja pühkis ikka hirmsa hooga mööda.

Tegelikult ma mõtlesin juba pärast esimest tiiru, et sellest ei tule midagi välja, nii et niisama, põhimõtte pärast rippusin prantslasel järel. Et igaüks ka minust mööda ei sõida. Pärast teist tiiru ka erilist rõõmu ei olnud, mõtlesin, et mingi 40 olen vast. Ja kui siis Hillar raja äärest hõikas, et 24 oled ja väga tihe on, siis läks kiireks. Üritasin norrakale tuulde hüpata, aga ei jõudnud. Punnisin küll, mõtlesin, et ei ole ilus viimase ringiga punkte käest ära lasta. Norrakas oli koguaeg nagu kummiga ees. Suurel tõusul läks Kaisa Varis ka mööda, üritasin… Sellel suurel tõusul on kõige lõpus maasikaks üks tõsiselt järsk nukk. Ma ei tea, kuidas ma sellest üles sain. Ma tean, et olin selle all ja järgmine mälestus on juba üleval, kus oli vaja enne laskumist hoog sisse saada. Sellised põnevad lood. Lõpus oli veel natuke kannatamist ja hirmus vastutuul, aga otsa see rada sai. Lõppkokkuvõttes – normaalne sõit, kuigi väga-väga raske.

Laskmine oli eile kohati loterii. Puhanguline ja keerutav tuul. Mina läksin üsna täispangale. Kiire laskmine, peaaegu et täpne ka. Lamades oli viimane lask napilt-napilt vasakul. Oleks võinud ka pihta minna. Viimase lasu möödalaskmine ei ole kunagi meeldiv, aga õnneks on siin päris hea kiire trahviring;) Püsti oli puhtalt minu ala. Tuul vist vaibuks hetkeks ja mina muudkui lasin. See, et üks mööda läks, oli juhus. On suur vahe, kas läheb kogemata mööda või kogemata pihta. Seekord läks kogemata mööda, ei olnud kauge. Aga trahv on trahv, keegi ei luba poolt trahviringi sõita, kui ainult natuke mööda läheb. Tegelikult oli kaks trahvi eile hea laskmine. Kui Kats finishisse jõudis, oli hetke lõpuprotokoll nagu halva koolipoisi hinneteleht – 2, 2, 3, 4, 2, 3… Uskumatu. Kes vähegi suutis nulliga lasta, oli kohe ees, näiteks läti tüdruk Gerda, elu esimesed punktid. Ja paljud teised ka. Eriti püstitiirus võeti ikka kamaluga trahve – Henkel, Neuner ja paljud teised. Ja paljud jäid sinna niisama pikalt lehvima ka. Mina praegu kiirelt laskmist ei karda, andke aga ette…

Täna on siis teade, Priit on meestel esimene, mina naistel teine vahetus. Ei ole ilus küll nii öelda, aga see võistlus tuleb lihtsalt ära teha. Ma eriti ei jõua enam võistelda praegu, koju tahaks. Aga teeme ära, õnneks on hea lühike suts ja seda kõige õudsamat tõusu ei ole sees. Elame üle.

One thought on 24 SAUE Eveli EST 1+1 2 23:07.1 +1:34.5

  1. kojutulek
    Nojah, vaikus majas, nii seal kui siin. Oneti olid teated ju lootustandvad nii mees kui naiskonnal. Tugev konkurets, normaalsed kohad. See, et vaikus siinpool on sellest, et AK ei maininud midagi. Ongi parem.
    Head koduteed siis teile, kõigile. Ärge külmetuge.

Comments are closed.