Eesti Meistrivõistlused on selle hooajal avatud ning minul ka esimene meistritiitel tasku pistetud. Laupäeval individuaalis ei startinud, jätsin teistele ka võimaluse;), aga pühapäevane mass oli üsnagi minu pidu, vähemalt teisest tiirust alates küll. Laupäevased tulemused, pühapäevaseid veel pole.
Eriti suurt usku enda võimetesse mul polnud. Jooks pole just minu trumpala, nädalatagune kontrolltreening tuli ka väga raskelt, käes oli juba kolmas üle 18-tunnine nädal järjest… Algne plaan nägi ette nädala kõige pikemaks jooksuotsaks 30 minutit soojenduseks enne jõutrenni, aga teatud kehaliste vaevuste tõttu vahetasin ühe rullitrenni immi vastu, nii et vähemalt kiiremaid liigutusi oli ka jooksu pealt tehtud.
Erinevalt tavapärasest oli naiste klassis seekord isegi reaalne võimalus medalist ilma jääda – külalisesinejaks oli Moskva neiu Plotskaja, kes on üldiselt vana tuttav ja suvel meiega üsna samal tasemel (juhul, kui ta pihta juhtub saama). Samal võistlusmaale (5x1km) ja samal ajal startisid ka N19 ja juuniorid ning kõige valusam konkurent – “neiu punase pearätikuga” ehk M40 klassi esindajana minu Xdreami tiimikaaslane Olaf, kes laupäeval jooksis näiteks Sirlist minuti kiiremini ja lasi neljas tiirus ainult 3 trahvi. Tõotas tulla tõsine võistlus.
Esimene ring pani Sirli muidugi oma pikkade jalgadega ees minema ja mul oli tõsine tegu, et sabas hoida. Ma oleksin eelistanud märksa rahulikumat algust. Tiiru jõudes selgus, et suurem osa olekski võinud rahulikumalt võtta, eesotsas Sirtsu endaga, sest trahve tuli nagu muda. Sirli 4, mina, Kats ja vene neiu 2, ühega pääsesid vaid Olaf, Elisabeth (juunioride esindaja) ja Viigipuu Kristel, kes ainsana N19 au kaitses. Teisi ei jõudnud enam jälgida. Enda laskmise kommentaariks võin öelda, et alguses ei näinud üldse märki ja seega lasingi 2 esimest mööda. Viimaseid kolme juba nägin ja need ka tabasin.
Tagasi jooksurajal lasin mõnda aega vene neiul vedada, aga siis leidsin, et võiks pisut tempot tõsta. Tiiru jõudsin kolmandana, olles möödunud ka Kristelist ning olles liidritel Olafil ja Elisabethil kohe kannul. Ja sealt algaski minu pidu. Kuigi jätkuvalt oli probleeme kõrge pulsiga laskmisega, võtsin rahulikult korraliku asendi ja lasingi nulli. Liidergrupist vastas sellele vaid Olaf ning pisut tagantpoolt ka Kats, aga üldiselt oli seis juba üsna selge.
Järgmisel ringil oli harjumuspärane Xdreami jooks – mina ees punases (mitte kostüümi mõttes, vaid ikka pulsi poolest), Olaf rahulikult taga sörkimas;) Tiirus oli aga näha, kes on ikkagi treeniv tippsportlane. Kuigi jätkuvalt tekitas kõrge intensiivusus mõningaid raskusi, lasin võrdlemisi kiiresti nulli ja põhimõtteliselt oli sellega võistlus otsustatud. Vahed olid juba piisavalt suured.
Viimases tiirus lasin kahjuks viimase mööda (kogusaldo: 3 trahvi, võistluse kaks kõige esimest ning viimane lask), aga midagi see ei muutnud. Viimasel ringil võis juba natuke rahulikumalt võtta. Finishis oli edu Olafi (4 trahvi) ees 20 sekundit, Kats (4) kaotas minuti, Sirli (7) 1:10 ja vene neiu (7) poolteist minutit. Siis tuli Kristel (5) ja juuniorid, kes lasid pisut liiga palju mööda.
Tegelikult ei olnud sugugi kerge võistlus, ainult konkurentide eksimused tegid mul elu lihtsaks ning eks neil oli ka eelmise päeva 6km meeldivalt jalas. Ise jooksin teisest ringist alates puhtalt üle 180 pulsiga, ainult tiirudes tuli korra alla. Teine-kolmas-neljas ring vaatasid kellalt pidevalt vastu numbrid 184-185-186, mis annab märku tugevast pingutusest. Lasta ei olnud samuti sugugi mitte lihtne, tuli ikka väga korralikult tegevus läbi mõelda ja sama hästi oleks ka märksa rohkem laske võinud mööda minna. Lõppkokkuvõttes oli see võistlus väga hea tugev treening.
Priidul läks nii, et teise tiiru tõrge+trahviring röövis võimalused võidelda kõrgete kohtade eest – laskesuusatamine on juba kord selline. Võitis Roland (3), teine oli väga heas jooksuvormis olev Daniil (6), kellel oli nii laupäeval kui pühapäeval suuri probleeme püstitiirudega ning kolmas oli laupäevane eesti meister Kauri (6).
Nüüd on meil puhkenädala, juhhuu! Eelmisel nädalal oli juba küllaltki raske, nüüd puhkame korralikult välja, et septembris veel tugevamalt treenida. Järgmised eestikad on 12-13. septembril Otepääl ning siis juba rulli pealt.