24.11.2008 – Tuisk ja torm

Ajaveeb

24.11.2008 – Tuisk ja torm

See on täna küll peaaegu kohustuslik teema, aga ei saa sellest üle ega ümber. Oleks suur lumi tulnud maha päev varem või hiljem, oleks mul olnud sügavalt ükskõik, aga eile-täna tekitas see pisut probleeme, nagu kiuste olid just nüüd meil kõige kõvemad sõitmised.

Eile hommikul käisime suusatamas. Tuiskas, aga sõita sai, meie trenni lõpuks oli rahvast juba päris palju. Suusatamisele järgnes isa sünnipäeva tähistamine. Kõigepealt hiilgasin Pühajärve bowlingus, võites ülekaalukalt kõiki teisi pereliikmeid, aga tuleb tunnistada, et ega keegi meist mängida ei osanud. Pärast seda sõitsime Cantervilla lossi sööma ja siis sai juba natuke nalja. Kamba peale parkisime kaks autot kinni, aga polnud häda. Sõime kõhud täis ja võtsime suuna Krootuse poole. See oli juba suhteliselt huvitav, sest tee asukohta oli päris raske tuvastada. Lund oli siiski vähe, selles mõttes, et otsene kinnijäämise oht ei ähvardanud, lihtsalt libe ja paha oli.

Krootusel jätkus meeleolukas ja kõhu sai täitsa punni süüa. Umbes 9 ajal otsustasime võtta suuna Elva poole, sest homseks oli vaja asju pakkida ja noh, et teeolude tõttu võib vähe kauem minna. Algus oli lootustandev. Põlva maakonna teed olid lahti, sõita oli täitsa ok. Savernas vaatasime Valgjärve teeotsa, kust nagu kõige otsem oleks, et "ei, siit küll täna teed ei lähe". Meie sõnade kinnituseks jäi üks auto kohe sinna teeristi kinni, kusjuures see oli meie autost umbes kaks korda suuremgi. Ühesõnaga oli järgmine plaan minna Kambja-Pangodi kaudu. Sõit sujus hästi kuni Tartumaa piirini, siis läks jamaks. Vallid, palju lund. Pisut enne Kambjat oli ummik, mille põhjust ei suutnudki tuvastada (rekkad? bussid?). Umbes 11 ajal tuli meile vastu Vastseliina buss, mis olevat kell 6 Tartust välja tulnud? Tatra orus selgus, et Otepää tee on ka läbitamatu. Ehk pidime sõitma Tartusse. Tarta oru juures sai ka päris pikalt seistud, umbes pärast Reolat läks normaalseks. Edasi oli kuni Elvani hea. Kokku sõitsime tavapärase 55 km asemel 75-80 km ja seda kolm tundi.

Tänase päevakava lõi see kõik ka sassi, algselt oli mul plaanis veel trennis käia ja ilusti rahulikult Tallinna pressikale jõuda, aga reaalselt pakkisime pool hommikut asju ja pisut varem sõitsime välja ka. Teeolud oli jätkuvalt rasked, kraavis oli näha paari külili olevat bussi ja lihtsalt seisvaid rekkasid. Õnneks olin mina nendel päevadel ainult pühapäeva hommikul roolis, kui veel eriti hull ilm ei olnud, muidu ainult kõrvalistuja lõbud.

Pressikale jäime me muidugi hiljaks, aga pole hullu. Praegu oleme võtnud suuna Rootsi poole, loodetavasti jõuame ka sinna. Nüüd enam nalja ei ole, võistlushooaeg ootab ees.

7 thoughts on 24.11.2008 – Tuisk ja torm

  1. Püssipiiga
    “Loo­dan kii­re ol­la,´ mui­gab Saue suu­nur­gast. — Kas sellest muigamisest kusagil pilt ka on?? ;))

  2. Omakaitse
    Ha-ha. Kuulasin, päris naljakas;) Aga tegelt see 1,6 miljonit tuli sellest, et enne küsiti minult olümpiavõitja preemia kohta, mis on vist 1,6 mil. No ja selle küsimuse peale ma esmase hooga ütlesin, et olümpiavõitja preemiast võiks rohkem olla…

Comments are closed.