27.02.2008 – PyeongChang

Ajaveeb

27.02.2008 – PyeongChang

Kaks päeva, peaaegu kolm, oleme siin juba olnud ja mõned asjad hakkavad selgeks saama. Kõigepealt see, et ajavahega harjumine ei lähe üldse nii libedalt, kui alguses tundus. Järgmise asjana see, et lasketiir, suusarajad ja hotell on igal pool üsna sarnased, Euroopa või Aasia.

Image

Suusarajad on siin vägevad, igas mõttes. Suusastaadion ja tiir on täitsa uued, kõrval käib hüppemägede ehitus. Pildil on vaade staadionile määrdebokside poolt. Paremal ääres on lasketiir, taamal paistab ehitatav suusahüppestaadion, samasugune maja on ka meie staadionil, pildi pealt väljas vasakul. Kõik on üsna tutt-uus. Aga rajad ise… Ütleme nii, et ma olen ka meeldivamaid radasid näinud. Põhimõtteliselt seisneb kahekilomeetrine rada kahest tõusus, kahest laskumisest. Sile maa on ainult staadionil. Laskumised on suure ja kurvikad, need mulle meeldivad. Tõusud on suured, pikad, järsud, need mulle üldsekohemitte ei meeldi. Vuhh, hea et sisse ei astunud. Kahepoolene ehk sprindiring sisaldab kahesega võrreldes ka pisut lauget maad, aga need tõusud on minu jaoks selgelt liiast. Mulle meeldib selline uina-muina rada, kus päris täpselt ei saagi aru, kus on laskumine ja kus tõus. Järgmistel piltidel on vaade raja kõrgeimast kohas suusastaadionile ja hüppemäele.

Image
Image

Eile tegime mõned kiiremad liigutused ka. Tõusude lõpus tundsid jalad suurt puudust Helvisest… Eks ole näha, mis jälituse ajal siin saama hakkab, kui kõiki tõuse on vaja VIIS korda võtta. Suure tõenäosusega näeb rajal jalutavaid tütarlapsi. Loodetavasti suudan ise siiski mingit suusatamise taolist liigutust ka teha. Vaatame. Ei oska eriti midagi pakkuda, sest kõik on üsna uudne. Hellitada siin midagi ei ole, tuleb esimesest ringist alates panema hakata, ei tohi lasta rajal ennast ära hirmutada. Eilsed kiirendused olid üllatavalt lihtsad, selles mõttes, et mul lihtsalt ei ole jõudu kiiresti mäest üles sõita, omas tempos kulgen ja väga raskeks ei ole. Ei ole niipalju jõudu, et suudaks tempo nii üles võtta, et väga raske oleks. Aga võistlus on pisut teine asi, seal paneb adrenaliin vere kiiremini ringi käima ja käed-jalad väledamalt liikuma.

Tiir on siin tuuline, et mitte öelda väga tuuline. Siiski läks laskmine päris hästi, lasin 3 lamades- ja 4 püstitiiru, kokku 2+3 trahvi. Püsti lasin kolmes tiirus viimase mööda, oli küll häbi. Aga tuul võib siin eriti lamades probleemiks osutada, sest kohati tõmbab väga tugevalt. Tänases trennis keerutas päris kõvasti, nii et ühes tiirus õnnestus isegi kaks lasta. Õnneks õhtupoole kipub vaiksemaks jääma ja meie start on siinse aja järgi alles kuuest. Nii et vaatame.

Üldiselt – taaskord – ei saa siin kerge olema. Tugevatest on enamus kohal, ainult Ukraina on poolenisti B-koondisega. Teised on kohal. Startijaid tuleb naistel ilmselt umbes 60, aga karvajalgu eriti ei ole. Ühe lätlase ja paar rumeenlast nagu võiks sellesse kategooriasse liigitada, aga kunagi ei või teada.

Image

Ajavahega on siin segased lood. Hommikul ärgata on normaalne, aga millalgi lõuna ajal tuleb metsik uni. Pildid Kadri esimesel päeval enne trenni. Samas ei saa magama ka jääda, sest siis ei tule õhtul und. Mõned on meil siin seda nalja juba teinud, et ärkavad öösel kahe ajal (Eestis 7 õhtul)  üles ja siis und ei tule. Õnneks pole veel nii olnud, aga pisut uimane on kohati ikka olla.

Muid juhtumisi. Hillar võttis rendiauto ja täna hommikul käisime ka esimesel "turismireisil", aga see on juba pikem jutt. Kohalikud tähed hakkavad juba vaikselt selgeks saama, aga keel ise on ikka täitsa tume maa. Staadionile sõites on tee ääres suured väljad kuivavat kala. Kaugelt vaadates näevad välja nagu viinamarja istandused, aga tegelikult on kalakuivatused (-kuivandused?). Eile hommikul jooksmas käies tulid juba tagasiteel ühel hetkel kolm automaatidega sõjaväeriides poissi vastu. Võttis kergelt kõhedaks, aga nad olid sõbralikult meelestatud, ikkagi Lõuna-, mitte Põhja-Korea. Ja eile õhtusöögil olid magustoiduks maasikad:)

Kohe varsti hakkab Indrek võistlema, uhkelt number 1 all. Hoiame talle pöialt. Pidage siis hoolega seda staadioniletuleku kurvi ka silmas, seal võib teravaid olukordi tekkida.

3 thoughts on 27.02.2008 – PyeongChang

  1. head soovid
    Sa saad, oskad ja suudad. Oled seda kõike palju kordi teinud. Tee oma sooritus, muu sõltub juba teistest.
    Hoiame hiidlastega pöidlaid ja varbaid

  2. sooritus
    seekord siis ei teinud “oma” ära. Sõidukiirus OK, kuid….
    Põdemiseks pole aega. Nüüd puhkama ja lõdvestuma.

Comments are closed.