28.05.2008 – Täitsa süsi

Ajaveeb

28.05.2008 – Täitsa süsi

Esimene laager on kestab alles kolmandat päeva ja mina igal juhul olen juba üsna õhtal. Küll on üks või teine koht valus ja õhtul tuleb uni väga kiirelt. Ja see on alles "sissejuhatav" või kerge laager.

Iseenesest me ei treeni üldse palju, hommikul on umbes 40 minutit pallimängu ja õhtul vähe pikem, nii pooleteisetunnine treening. Aga ütleme nii, et lasketiir on teine kodu. Hommikul kaks tundi, õhtul tund. Meie jaoks Priiduga näeb asi välja nii, et hommikul 9.15 lahkume kodust, jõuame 13.30, uuesti tiiru poole suund kell 15.15 ja siis tagasi umbes 18.30 ajal. Päris pikk päev tuleb.

Sellel aastal käib meile kohati nõu andmas soome laskesuusatajate lasketreener Asko Nuutinen. Põhikohaga on ta ikkagi soomlaste treener, aga võimaluse korral on ka meie laagrites. Nagu praegu näiteks. Laager algas kohe pooleteisetunnise loenguga. Treeningu ülesehitusest rääkides tundus, et põhimõtteliselt ideed on ka minul õiged olnud, aga kui mindi konkreetsemaks ehk kui palju midagi vaja teha on, siis vajus mul nägu pikaks, sest selle järgi ei tohiks ma üldse pihta saada.

No ja esimene trenn näitaski, et ega ei saagi. Algus oli kohutav. Lihtsalt jube. Ausõna, kohati tahtis pisar silma ja nutt kurku tulla. Õnneks on praegu seis märksa parem. Lamades lasin täna 20 lasku juba päris hästi, ainult 3 lasku olid 9-ringist väljas ja märgi keskel, seal kus oleks pidanud kümme olema, oli lihtsalt auk. Minu tavapärane kevadine laskmine oleks olnud enamus 8-9 silma, mõni 10, mõni 7. Nii et läks hästi. Aga teadupoolest ei too esimene pääsuke suve ja pikk tee on veel minna. Püsti ei lasknud väga hästi, aga vähemalt võin ma 95% täpsusega öelda, kuhu lask läks. Nii et müstikat ei ole. Püstilaskmine peaks harjutamisega iseenesest paremaks minema, alguses pole keha veel asendis olemisega harjunud, võtab võbelema.

Harjutame edasi. Ega Asko otseselt millegi uuega välja ei ole tulnud, aga tal on kõik teadmiselt süsteemselt olemas. Üksi teooriaasi ei olnud otseselt uudis, aga tal on ka põhjenduses ja täpsed andmed. Näiteks on ta teinud tõsist uurimistööd tuule kohta ja oskab öelda, et külgtuul u 3m/s on piisav, et lamades kuul märgist mööda viia. Ja kuidas padrun olukorda mõjutab. Kujuta pilti, tal on isegi selline aparaat, mis mõõdab torust väljuva kuuli kiirust! Järgmises laagris pidime seda katsetama, sest kuuli väljumiskiirus peab jääma teatud vahemikku, et tuul mõjutaks kõige vähem. Väga põnev. Aga muidu ei ole laskmises midagi uut – ühetaoline asend, vähe lihaspingeid, korralik sihtimine, rahulik päästmine, järelsihtimine. Ei midagi uut. Teoorias olen ma tugev, praktika jätab kohati soovida.

Ja nüüd kes arvab, et lasketrenn on muudkui paugutamine ja muu tilu-lilu, siis see eksib rängalt. Lihased jäävad valusaks! Eile lasime lamades pisut ilma käerihmata ja täna oli vähemalt minul ja Sirlil biitseps valus. Rääkimata sõrmedes, randmest ja küünarnukist, mis on ära muljutud-hõõrutud-väänatud. Lasketreening on väga sarnane füüsilise treeninguga – alguses on raske, pärast harjub. Homme mina viilin, mul on eksam;)

Üldiselt on siiski meeleolu hea ja õhkkond meeldivalt töine. Maikuus on alati kõik hoogu täis, eksole. Loodetavasti jätkub seda hoogu kauemaks. Olen endale eesmärgiks võtnud viia talve tabavus 85%, kulub mulle autoriteetse treeneri sõna ära küll. Kuigi minuga ei ole väga lihtne – pimesi ma sõna ei kuula, pean ise uskuma, et jah, tõepoolest asjad käivad nii – siis usun, et sellest koostööst tõuseb tulu.

Varsti on õhtusesse trenni minek. Mu väiksed vaesed valged käekesed.

Asko Nuutinen on muuhulgas ka Kaisa Mäkäräise isiklik lasketreener;)

One thought on 28.05.2008 – Täitsa süsi

Comments are closed.