Üldiselt on kevadel Holmenkollenis tore suusatada – päike paistab, hea soe on, rahvast on palju raja ääres. Eriti kui võrrelda ülejäänud hooajaga, kus peamiselt on olnud külm või mõni muu häda. Nii et suures plaanis oli meeldiv nädalavahetus. Eile oli üldiselt korralik võistlus. Suurem asi sõitja ma loomulikult ei
Olgugi et lühike, kujunes veebruar kõige suuremate sisemiste erinevustega kuuks. Esimesed kaks nädalat USAs olid väga edukad ja mõnusad, kuid kuu lõpp läks pehmelt öeldes aia taha, CISM Sarajevos oli fiasko nii võistlemise kui treenimise mõttes ja ka reis Hantõsse ei läinud just kõige libedamalt Treeningpäevad 23 Treeningkorrad 31 Võistlusi
Vat kui tükk aega pole poolhaigena võistelnud, siis võib meelest ära minna küll, mis tunne on. Esimene ring polnud viga, aga teine ring staadionilt ära minnes ei tulnud need tõusukesed üldse nii libedalt ning viimasel ringil oli tükk tegu, et sileda maa pealgi edasi läheks. Aga ega ma ei kahetse.
Ma tean küll, et ma koguaeg räägin, et suusarada on suusarada ja lasketiir on lasketiir, ükskõik kus maailma otsas need ka poleks, aga praegu olen ma ilmselgelt parema meelega Holmenkollenis kui Hantõs. Ilm on ilus, suusarada on ilus, lasketiir on ilus – elu on ilus. Reis läks üldiselt hästi.
Läks nii nagu läkski. Alguses aevastamine, siis nohu, siis eile oli minu elu üks kõvemaid kurguvalusid (ja mul on korduvalt angiine olnud) ja pidevalt vahelduva eduga ka palavik. Täna on tunne juba parem, kuigi kurk on ikka valus ja nohu siiski on. Ilmselgelt teates ei stardi, aga Holmenkollenis panen jala
Üldiselt – pole paha. Suutsin rasketes oludes laskmist kontrollida, ennast suhteliselt ebaõnnestunud nädalavahetuse järel kokku võtta ning tiitlivõistluste parima koha ära tuua. Oleks kindlasti saanud veel paremini, aga pole siiski viga. Kõigepealt muidugi see relvajama. 8.märtsil, kui 24-MK starti hooajal juba selja taga, astub ametliku trenni lõpus ligi materjalikontrolli
Eilne võistlus sai ruttu läbi. Ega suurt polegi midagi öelda, lamades oli esimeses tiirus tuul ja arvestasin seda natuke liiga vähe, teises tiirus oli jälle tuul ja selle nahka läks esimene lask ning kuigi kolmandal ringil suure laskumise alguses polnud Neunerit kuskil näha, siis 500m pärast ta minust mööda läks.
Olgem ausad, viimased 2 nädalat on life olnud üsna konkreetne bitch. Kõik need pagasijamad, Sarajevo üritus oli kokkuvõttes hiilgav fiasko ning eilne päev takkaotsa. Kõik need juhtumid on olnud sellised, et takkajärgi tarkusena saaks ma kindlasti asju teistmoodi teha, aga olulisi põhimõttelisi vigasid ma enda tegevuses ei leia. Mis järgmiseks,
Eilse päeva lühikokkuvõte oleks – midagi pahasti ei ole, aga saab ka paremini. Minu puhul 1+1 varu ja 1:02 sõidukaotust Neunerile ei ole midagi hullu, aga tahaks muidugi paremini;) Õnneks kõigi eelduse kohaselt peakski paremaks minema. Niimoodi pundis sees on teadet ikka põnev sõita. Teatevahetust sain natuke oodata ja
Homme algab biathloni-hooaja tähtsündmus. Kõik on valmis. Täna hommikuks jõudsid isegi viimased asjad kohale;) Esimeseks võistluseks on segateade, meie võistkonnas on Kadri, mina, Indrek ja Kauri. Eks paistab, kuidas läheb, mina kavatsen igal juhul kiiresti sõita ja täpselt lasta. Soojenduseks väike videomeenutus Sarajevost – umbes selline see linn mulle