Sama hästi võiks ma eelmise aasta tulemustest kopeeri-liimi teha, arvandmete poolest olulisi muutusi pole. Aga vähemalt püstitasin isikliku rekordi koormuse ajas, asi seegi.
Ütleme nii, et põhinäitajad on üsna samad ja sealt suurt midagi kirjutada ei olegi. Subjektiivselt tundus aga pisut parem olevat kui tavapäraselt. Kevadega ei hakka üldse võrdlema, siis on kohe keel vestil ja paha olla, aga isegi eelmiste sügisestega oli nagu natuke kergem. 26 minuti peal lõpetasin ära, sest ei näinud otsest põhjust rohkem pingutada – oleks keegi öelnud, et “heia-heia, Efka, jõuad veel” oleks vast isegi järgmise koormuseni välja venitanud. Laktaat oli ka mingi hädine 9,9, viimasel ajal ma ikka venitan võistlusolukorras üsna mitu pügalat üle 10 ära. Samas ollakse seal lindi peal lõpus nii punases, et laktaat kuhjub vist iga sekundiga.
Mida ma öelda tahtsin, oli tegelikult see, et tunne on parem kui varem. Testitulemused seda ei kajastanud, loodetavasti talvised võistlustulemused kajastavad.