Lapsepõlv sai läbi

Ajaveeb

Lapsepõlv sai läbi

Nüüd see siis ongi läbi ja tehtud. Kõrgelt haritud ja ülikoolist väljas. Vähemalt suveks;) Esmaspäeval põrutame Hiiumaale puhkama!

Image

Siin see siis ongi – lõpudiplom: cum laude, tehnikateaduse bakalaureuse kraad. Kui aus olla, ei oskagi midagi põrutavat öelda. Lõpetamine oli tore, hea, et meil ainult 115 lõpetajat oli, läks nobedalt;) Kergelt imelik hakkas, kui dekaan mind kohe aktuse alguses nimepidi ära mainis. Ja diplomi järgi minnes hakkas jalg kergelt värisema küll. Pole harjunud eriti kõrgete kontsadega käima, aga see pole hullem kui rullidega viraaþist alla tulla… Tulin toime. Mul on raske midagi põhjapanevat kirjutada, kõik käis nii kiiresti. Eks ma ise hiljem video pealt vaatan, mis ja kuidas oli. 

Tahaks veel ära mainida, et minu Nõo aja pingi- ja toanaaber Helle lõpetas statistika magistriõppe ka cum laude. Ning erinevalt minust ja ka paljudest teistest nominaalajaga. Retsept! nagu tänapäeva noored ütleks. 

Image

Palju tuttavaid inimesi käis õnnitlemas ja lilli toomas – peatreener Hillar (või oli ta vanemtreener?), juhendaja Margus, terve suguvõsa oli kohal, sõpru jne. Üks osa tuli veel hiljem, järelpeole ka. Lilli oli tõesti palju, nagu pildilt näha võib. Ja neid tuli hiljem veel juurde. Pildi tegi SL Õhtulehe fotograaf Arno Saar, kes mul terve lõpetamise järgi käis, ilusaid pilte tegi ja parimad palad ka meile saatis. Aitäh!

 

Kui lõpetamine läks libedalt, siis ettevalmistus oli hulga pingelisem – riietus, kingad, hommikul kaks tundi juuksuris (lakki ja juukseklambreid rohkem kui rubla eest), küpsetamine ja muud ettevalmistused järelpeoks. Aga teised olid ilmselt rohkem närvis kui mina, mul oli kõik üsna selge. Toa koristamiseks ja lehelugemiseks aega ei jäänud, aga meeletut tormamist ka ei olnud. Kohale jõudsin pikalt varem.  Küpsetamisel sai nalja ka. Tegin ühte kooki, mille kate oleks pidanud ise ära kallerduma, aga ei kallerdunud. Mida tarretisse pannakse – þelatiini. Õpetuse lugemises jõudsin sinna, et "pange þelatiin külma vette" – selge, mul see kate läheb vee alla kirja küll, vedel ju oli, nii et þelatiin sisse ja segasin pisut. Ning läksin juuksurisse. Tuli tagasi, vaatan: ei ole ära kallerdunud. Uurisin asja pisut ning selgus, et oleks pidanud üles ka sulatama… Egas midagi, panin aga koogi ahju;) Mis siis, et tegelikult pole seda küpsetada vaja. Aga ära ka kallerdus:D Tuli söödav. Ülimagus, mis pole ka ime, kui purk kondenspiima panna. Priidule igastahes meeldis;)

 Nüüd on siis sellega ühel pool ja lapsepõlv läbi. Tähendab normaalsetel inimestel on, sest pärast ülikooli lõpetamist algab ju raske tööinimese elu. Minul õnneks seda muret pole, sporditegemine on üks suur lapsepõlvepikendus – mõelda vaid, minu amet on joosta ja hüpata (või suusatada ja lasta, suurt vahet pole). Ilmselt lähen ikka magistrisse edasi, mis mul ikka targemat teha. Uus hüüdlause – kaks aastat viie aastaga! Hakkame vaikselt otsast pihta, eks näis mis saab. 

Jaanipäev. Priit küsis, et mis me teeme. Mina vastasin, et võiks ratas natuke sõita… Vat sellised on spordiinimeste jaaniplaanid. Ei, tegelikult eks me ikka lõkke äärde ka kuskile läheme. Ning esmaspäeval – Hiiumaale.