Sõbrad teiega on hea, aga elu samme seab*

Lõppev hooaeg läks mul võrdlemisi hästi: kaks korda MK-sarjas esikümnes ning 12.koht MMilt – mis on minu parim tulemus tiitlivõistlustelt ning ka teised Eesti laskesuusatajad pole tükil ajal nii kõrgele jõudnud – ning MK üldarvestuses 28.koht, kõigest 10 punkti kaugusel top25. Samas on minu sihid seatud nendest tulemustest märksa kõrgemale.

Seega vaadates viimaste aastate tulemusi, enda vanust ja Eesti laskesuusatamise hetkeseisu, olen otsustanud, et järgmisel aastal ma tippvõistlusspordiga ei tegele. Praeguses situatsioonis on mul targem kulutada aega ja energiat mõnes teises eluvaldkonnas, sest viimased viis aastat on näidanud, et sarnaselt jätkates tulemused ei parane. Ma pigem kogun aastaga natuke jõudu, nii füüsilist kui ka vaimset, et mul oleks järgmisel aastal samal ajal piisavalt tahtmist ja sära silmis, et toimeka ning motiveeritud meeskonna toel uusi tippe vallutama hakata.

Ma tänan kõiki abi, toetuse ja pöidlahoidmise eest sellel ja ka eelnevatel aastatel ning loodan, et teil on ka tulevikus põhjust mulle kaasa elada.

Meenutuseks väike video minu selle talve tööst:

Mõned olid sellest otsusest varem teadlikud, paljudele tuleb see aga üllatusena – eks mul olid omad põhjused oma kavatsusi mitte reeta, aga valmis oli see juba ammu. Ärge kurvastage, elu läheb edasi ja see mis oli, oli siiski hea. Priit proovib sporti edasi teha, aga hetkel sõltub see rohkem võimalustest kui tema tahtmisest.

Mis sellest kodulehest saab, seda me veel mõtleme. Mina ilmselgelt nii palju ei kirjuta või vähemalt mitte sellises vormis. Poodi päris kinni ei pane. Vist.

Seniste kogemuste järgi peamisi küsimusi ennetades – ei, hetkel pole mul midagi ette näidata. Aga kätt (või pigem teisi asju…) ette ei pane. 

Kena kevadet ja veelkord – oli tore! 

*mõnele võin ma kindlasti ka öelda, et, khm, “mäletate kuidas jõime viina”, aga pigem siiski “kuidas sõitsime võidu”. Kuud nähes võite ka minu peale mõelda. Kuigi ega ma üldiselt kaugele ei lähe, ma jään ikka siiasamasse.