Viimasest kahest stardist kahel olen pääsenud lilletseremooniale – kui eestikaid mitte arvestada, siis pole seda varem kunagi juhtnud;) Hea küll, konkurents oli suhteliselt hõre, aga meie võistkonnale on see siiski suur asi. Kui kogu ülejäänud hooaja üritad vältida viimaseks jäämist, siis on lohutav vähemalt ühel võistlusel olla esikuuiku-konkurentsis.
Eilne sõit oli üle tüki aja jälle midagi positiivset. Suhteliselt. Väike meenutus sellest ajast, kui veel suutsin;) Pisut on muidugi kahju, et medalit ei saanud, aga ausalt öelda ma kartsin märksa hullemat tulemust. Sõidukiirus on mul sellel hooajal olnud vilets ning ega laskekindlusega pole ka võistlustel eriti head lood olnud.
Nüüd on siis kõik laskesuusatajad Eestimaa pinnal tagasi. Meie tüdrukutega jõudsime reede öösel/varahommikul, poisid ja hooldetiim täna umbes samal ajal. Ja homme on juba Otepääl U26 EMil individuaal. Sõit oli üsna piinarikas. Whistlerist Elvasse 33,5 tunniga. Sinna sisse jäi 2×2,5 tundi bussisõitu ja 9+2,5+1,5 tundi lennusõitu, ülejäänud aja passisid
Kahju muidugi, et meie hetketase ongi seal viimaste kohtade pärast heidelda… Aga loe või arvuta kuidas tahes, 15 sekka tulek oleks olnud juba ilmselge eneseületamine või nõudnud teiste võistkondade täielikku põrumist. Mina olin meie parim – ja isegi kui meil oleks praegu neli sellist laskesuusatajat, oleks me olnud ikka seal
Üldiselt oli väga raske võistlus. Teisel ringil sai hapnik järsku õhust otsa ja sealt edasi oli puhas valu ja kõõksumine. Jube lugu. Esimene lamadestiir läks nii, nagu kõik siinsed esimesed lamadestiirud – viimane mööda. Korraks tundus, et läheb ka see võistlus sama stsenaariumi järgi, aga võtsin asja rahulikult ja lasin
Ilmselt on kõik juba erinevates audio-visuaalsetest kanalitest näinud, mida ma sellest võistlusest arvasin. Nojah, plaan ei olnud just päris selline. Sõita oli isegi enam-vähem. Pealelaskmise ajal sadas veel laia lund/lörtsi, aga pisut enne starti lõppes see nali ära ning rada oli enam-vähem sõidetav. Aga ainult enam-vähem, sest ainult ideaaltrajektoor
Vähemalt saab jälituses startida, see on kõige tähtsam. Ja ühtlasi ka miinimumprogrammi täitmine, mille tõttu võib võistluse rahuldavaks lugeda. Esimene ring põgenesin aktiivselt Kaisa eest. Kogu aeg oli kõrv kikkis, kas kuulen tema ergutamist või mitte. Ausalt öeldes olin üsna üllatunud, et jõudsin ilusti tiiru ära, aga nagu hiljem
Nüüd, kui ajakirjandus juba teab, pole mul ka mõtet enam varjata – haige olin. Vähemalt ma ikka loodan, et olin ja nüüd olen juba terve. Vähemalt palavikku pole enam mõnda aega olnud, täna hommikul oli pulss täiesti normaalne ja käisin isegi suuskadega jalutamas ja laskmas. Kronoloogia on aukartust äratav:
Kuni näiteks veebruari lõpuni ilmuvad jutud aadressile http://priitjaeveli.pri.ee/olympic. RSSi suhtes sõna ei julge anda.
Kuni näiteks veebruari lõpuni ilmuvad jutud aadressile http://priitjaeveli.pri.ee/olympic. RSSi suhtes sõna ei julge anda.