Säherdusest võistlusest ei ole tõepoolest midagi kirjutada. Stabiilselt halvasti ja ongi kogu muusika. Laskmine oli tegelikult minu kohta halb, nii trahvid kui ka kiirus ja suusatamine oli samuti üsna vilets. Tõesõna, et ole vaja sellise asja pärast hommikul voodist üles tõusta. Tegelikult oli kogu keha igat moodi starti mineku vastu.
Kui aus olla, siis hakkab kergelt väsimus tulema. Kolm MKd järjest võistelda on ikka päris raske, eriti kui nad viimase kuskile mäe otsa ka virutavad. Ütleme, et umbes 6 starti on kõik hästi, siis hakkab vaikselt raskeks minema. Täna oli selle tsükli seitsmes start, homme ootab ees kaheksas, aga õnneks
Ikka sprint ja punktid, sprint ja punktid. Mingi tase oleks nagu käes, seal kahekümnenda koha kandis. Eelmisel aastal MMil olin siin samuti ühe trahviga 15, kaotus võitjale (kelleks oli kahe trahviga Neuner) 1:10, sõidus 1:36. Sellel aastal Neuner 3 trahviga 8, ja mina kaotan sõidus 1:26. Selles mõttes üsna sama
Kõrgus teeb inimesega huvitavaid asju. Mina hakkan näiteks und nägema, palju ja värviliselt. Täna öösel nägin muuhulgas ka seda, et ma olin Inglise kuninganna. Päevad ei ole pooltki nii põnevad, eriti nüüd, kui Priitu ka siin ei ole, kes mind kogu aeg torgiks, muudkui trenn-söömine-magamine, meelelahutuseks telekas-arvuti-raamatud. Juhuu, homme saab
Jälle ikaldus. Raske ilm eraldab suusarajal terad sõkaldest ja millegipärast kipun mina ikka sinna sõkalde poolele jääma… Oi, see oli raske sõit. Jälle üks selline, kus peaeesmärk on kuidagi finishisse jõuda ja mitte päris seisma jääda. Ilm keeras ära põhimõtteliselt laupäeval. Kui eelmised päevad oli ilus päikesepaisteline, aga samas meeldivalt
Oli see alles võistlus! Koht kohaks, see ei ole üldse oluline. See oli Võistlus. Mitte sõit, kus ainus eesmärk on kuidagi lõpuni jõuda, vaid võitlus lõpuni – ja teadmisega, et ma olen võimeline võitlema. See on heade päevade tunne, ainult ka teised olid eile head. Ja ma olen veel paremaks võimeline.
Eilne teade oli küll üks imelik võistlus. Selles mõttes, et mina enam ei võistelnud, lihtsalt sõitsin tempokalt ja lasin rahulikult. Päris rahulikult ei saanud sõita, sest ei tahtnud, et autasustamine minu pärast väga kaua ootama peab… Võistkonna tulemus kokkuvõttes erilisi kommentaare ei vaja, enda tulemus oli üllatavalt hea. Olgem ausad,
Naised stardivad 18:20 eesti aja järgi, meie oleme järjestuses Sirli, Kadri, Jana ja mina. Peaasjalikult olen viimases vahetuses selle pärast, et ennast väga ära ei rebestaks. Et kui viimasele ringile uhkes üksinduses lähen, siis lahmima ei peaks. Aga kui kellegagi mingi variant on, siis ikka…
Elus ja terve – see vist on kõige tähtsam. Täna oli tõepoolest raske sõit, aga miinimumprogrammi täitsin ära, oma stardinumbrist tahapoole ei langenud. Tundub, et mu tase ongi umbes-täpselt seal 25 koha kandis, ka keskmise laskmisega. Hästi lastes on muidugi ettepoole ka võimalik saada, aga selleks on vaja hästi lasta…
Ja jälle punktidel… Üsna uskumatu, eksole. See on nagu eelmisel aastal juba, kui vahepeal hakkas tunduma, et enam ei olegi võimalik punktilt välja jääda. Eks tegelikult ei ole see üldse raske, ka täna oli üsna napp pääsemine, aga mingi nipiga olen sellel hooajal suutnud kõik sprindid sinna 30 hulka ennast